tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Neljapäev, 17 Mai 2018 09:50

MTA: maksuvaba tuluga tuleb arvestada ka puhkusetasude väljavõtmisel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on kuude lõikes muutuva sissetuleku korral oluline, et töötaja hindaks maksuvaba tulu oma aastasissetulekust lähtudes ja esitaks vastavalt aastatulule maksuvaba tulu avalduse konkreetses summas.
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on kuude lõikes muutuva sissetuleku korral oluline, et töötaja hindaks maksuvaba tulu oma aastasissetulekust lähtudes ja esitaks vastavalt aastatulule maksuvaba tulu avalduse konkreetses summas. Postimees
Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab meelde, et ebaregulaarsed sissetulekud võivad kuu lõikes muuta maksuvaba tulu suurust ning sealhulgas tuleb maksuvaba tuluga arvestada ka puhkusetasude väljavõtmisel.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ütles pressiteate vahendusel, et kuude lõikes muutuva sissetuleku korral on oluline, et töötaja hindaks maksuvaba tulu oma aastasissetulekust lähtuvalt ning esitaks vastavalt aastatulule maksuvaba tulu avalduse konkreetses summas.

Kuise sissetuleku muutuse võib põhjustada ka näiteks see, kui inimene otsustab puhkusetasud ette ära võtta. Puhkusetasu ette äravõtmisel võib tekkida aga olukord, kus ühel kuul maksuvabastus väheneb ja järgmisel kuul suureneb.

Näiteks olukord, kus töötaja saab brutotöötasu 1000 eurot kuus ning talle kohaldatakse igakuiselt maksuvaba tulu 500 eurot. Kui töötaja jääb kaheks nädalaks puhkusele ja otsustab puhkusetasu ette ära võtta, siis on tema sissetulek ühes kuus 1500 eurot. Sellelt summalt ei saa tööandja talle kohaldada maksuvaba tulu 500 eurot, vaid hoopis 333,33 eurot.

"Kuigi ühes kuus jääb inimese jaoks maksuvabastus osaliselt kasutamata, siis maksuvabastus kaotsi ei lähe. Maksuvabastuse saab hiljemalt järgmisel aastal esitatavas tuludeklaratsioonis arvesse võtta ning kui muid sissetulekuid aasta jooksul ei olnud, siis saab ta kogu enammakstud tulumaksu tagasi," märkis Liivamägi.

Juhul, kus töötaja palk on suurem, võib aga tekkida olukord, kus talle arvestatakse ühes kuus liiga palju maksuvaba tulu. Näiteks kui töötaja brutotöötasu on 2000 eurot ja tema igakuine maksuvabastus on muidu 55,56 eurot. Kui töötaja läheb kaheks nädalaks puhkusele ja võtab puhkusetasud ette ära, siis on puhkusele eelneval kuul tema sissetulek 3000 eurot ja maksuvaba tulu ei arvestata. Samas järgmisel kuul on tema sissetulek 1000 eurot, millelt arvestab tööandja maksuvabaks tuluks 500 eurot, kui ta ei ole teinud avaldust kindlas summas maksuvaba tulu kasutada.

"Selliste olukordade vältimiseks saavad töötaja ja tööandja omavahel kokku leppida, et puhkusetasu makstakse tavapärasel palgapäeval. Siis puhkusetasu maksmine maksuvaba tulu arvestust ei muuda," märkis Liivamägi.

Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi. Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.

Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot ja aastane tulu 14 400–25 200 eurot, siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. Üle 2100 euro ja aastas üle 25 200 euro teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal