tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Teisipäev, 13 Veebruar 2018 10:39

MTA pidas jaanuaris kinni üle tonni salaalkoholi ja 680 000 sigareti

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Maksu- ja tolliamet (MTA) pidas jaanuaris kahes juhtumis kinni üle tonni salaalkoholi ja 680 000 salasigareti.

Jaanuari lõpus tabasid MTA ametnikud kahel korral suure koguse salaalkoholi ja salasigarette. Kokku peeti kahes juhtumis kinni 955 liitrit piiritust, 312 liitrit kanget alkoholi ning üle 680 000 salasigareti, teatas amet.

Võrumaal peeti kahtlustatavana kinni mees, kelle majapidamise läbiotsimise käigus avastati 955 liitrit piiritust ning 660 000 salasigaretti. Lisaks pidasid MTA ametnikud Pärnumaal maanteel kinni sõiduauto koos kahe mehega, kellel oli kaasas 312 liitrit kanget salaalkoholi.

MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul oli Pärnumaal sõiduautost avastatud kange alkohol pakendatud 3-liitristesse kilepakenditesse, millel puudusid igasugused maksumärgid ehk tegemist ei olnud mõnest teisest Euroopa Liidu riigist pärineva alkoholiga. "Sõiduautos oli kokku 104 papist pakendit, igas pakendis oli omakorda 3-liitrine kilepakend kange alkoholiga, mille mõlemad isikud enda omaks tunnistasid," rääkis Kuus.

Hiljem teostasid MTA ametnikud läbiotsimise ka ühe kinnipeetud mehe elukohas, kust leiti veel 112 plokki Eesti maksumärkideta salasigarette, mõned pudelid maksumärkideta alkoholi ning registreerimata tulirelv. Pärnu Maakohus mõistis sõidukis viibinud mehed kiirmenetluses süüdi alkoholi ebaseaduslikus käitlemises ja mõistis karistuseks aasta ja kuus kuud vangistust aasta ja kuue kuulise katseajaga. Lisaks ootab neid maksunõue aktsiisi tasumiseks ning registreerimata relva kaasust menetleb politsei- ja piirivalveamet (PPA).

Salaalkoholi avastasid MTA ametnikud 2017. aastal 74 korral, kokku 3870 liitrit absoluutalkoholis. Aasta varem 2250 liitrit absoluutalkoholis.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal