Esmaspäev, 19 November 2018 13:17

MTA: üheksa inimest kümnest peavad maksumaksmist kodaniku kohustuseks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Maksu- ja tolliameti (MTA) tellimusel ja uuringufirma Kantar Emori tehtud avaliku arvamuse uuring näitas, et Eesti elanikest vähemalt üheksa kümnest peavad maksude tasumist oluliseks kodaniku kohustuseks; samas on iga teine Eesti elanik võimaluse avanedes valmis vastu võtma lisatasu nii-öelda ümbrikus.

Kantar Emori ärisuuna juhi Kai-Riin Kriisa sõnul tunneb 92 protsenti Eesti elanikest, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohustus ning sama osakaal elanikest maksab enda sõnul kõik maksud ka alati korrektselt ära.

"Kuigi enda sõnul ollakse maksekuulekad, siis vajalike teadmiste osas oldi suhteliselt enesekriitilised – 55 protsenti elanikest hindas oma teadmisi Eesti maksusüsteemist heaks. Sellegipoolest saadakse antud teadmiste tasemega hakkama – 84 protsenti siiski teab enda sõnul, kuidas makse maksta ja mille pealt neid tasuma peab," ütles Kriisa pressiteate vahendusel.

Vaatamata sellele, et üldiselt peavad Eesti elanikud end maksekuulekaks ja enamik maksavad enda sõnul kõik maksud õigeaegselt ja korrektselt ära, siis lisatulu deklareerimises paljud siiski enda hoiakute järgi ei käitu.

"Näiteks olukorras, kus tööandja annab aasta lõpus preemiat 2000 eurot sularahas nii, et see kuhugi kirja ei lähe, deklareeriks vaid 50 protsenti elanikest selle tulu. Mis veel – iga viies neist, kes enda sõnul lisatulu ikkagi deklareeriks, avaldaks tegelikust väiksema lisasissetuleku," selgitas Kriisa.

Maksu- ja tolliametit peavad Eesti elanikud pigem usaldusväärseks ja efektiivseks. Asutust nähakse pisut enam koostööle suunatuna kui jäiga ja bürokraatlikuna, kodanikke pigem võrdselt kohtlevana ja karistuste määramisel pigem range kui leebena.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Valdur Laidi sõnul annab uuring hea sissevaate Eesti elanike maksutahtesse. "Valdav osa maksudest laekub tänu sellele, et inimesed ja ettevõtted makse vabatahtlikult tasuvad, mitte et MTA neid välja nõuaks. Seetõttu on meie jaoks oluline tegeleda just nende teemadega, mis aitavad inimeste maksutahet hoida või suurendada," märkis Laid.

"MTA saab maksutahte kasvule kaasa aidata sellega, et meiega asjaajamine on mugav ja tõhus ning maksuriskidele reageerime õigel ajal ja õiges proportsioonis," kirjeldas Laid. "Samas on tähtis osa maksutahtest ka maksusüsteemi lihtsusel ja õiglusel, mida elanike antud hinnangute põhjal saab samuti veel arusaadavamaks teha," ütles Laid.

Sel aastal esmakordselt läbiviidud maksutahte uuringut on kavas hakata läbi viima iga aasta, et saada regulaarset tagasisidet Eesti elanike maksuhoiakute kohta.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • IFRS 15: viis põhisammu
    <span class="green_key"></span>IFRS 15: viis põhisammu Palju ettevõtteid tegeleb kaubaveo ja kaupade hoiustamisega. Klientidega sõlmivad sellised firmad peamiselt pikaajalised lepingud. Nagu teada, jõustus 1. jaanuarist 2018 uus rahvusvaheline standard IFRS 15, mis reguleerib ostjatega sõlmitud lepingute alusel saadud tulude kajastamist. Selles artiklis selgitamegi, kuidas uut standardit IFRS 15 praktikas ellu rakendada. Ühtlasi anname ülevaate sellest, millist mõju avaldab nimetatud standardi alusel tulude arvestamine maksustamisele Eestis.
  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes