Teisipäev, 17 Juuli 2018 11:10

Muudatused käibemaksuseaduses alates 01.10.2018

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Alates 1. oktoobrist 2018 muudetakse käibemaksuseaduse (KMS) §  2 lg 3 punkti 1 ning seadusesse tuuakse „ehitusmaa“ mõiste. Maksu- ja tolliamet teeb kokkuvõtte olulisematest muudatustest.

KMS-i §  2 lg 3 punkt 1 sätestatakse järgnevalt:

„Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandi- ja korteriühistuseaduse tähenduses. Ehitusmaana käsitatakse sellist kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrku või -rajatist, ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja“.

Seega juhul, kui kinnisasjal on üksnes kasutuses olevad tehnovõrgud või -rajatised asjaõigusseaduse tähenduses, on tegu ilma ehitiseta maatükiga, mille võõrandamine tuleb maksustada eelolevas punktis nimetatud tingimustel. Tehnovõrgud ja -rajatised asjaõigusseaduse tähenduses on eraldi kinnisasjad, mis kuuluvad kolmandatele isikutele ning ei ole võõrandatavad maatüki omaniku poolt.

Kui maatükil on mitu otstarvet ning muud tingimused ei ole täidetud, st puuduvad projekteerimistingimused, detailplaneering, eriplaneering ning ehitusteatis, tuleb ehitusmaa määratlemisel lähtuda maatüki peamisest sihtotstarbest ehk ehitusmaa on maatükk, mille sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.

Krundi mõiste asendamine ehitusmaa mõistega

Samuti muudetakse 1. oktoobrist 2018 KMS-i § 16 lg 2 punkti 3 teine lause.
KMS-i § 16 lg 2 punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu, kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ega ehitusmaale. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist“.

Seega on seaduses varasemalt kasutuses olnud „krundi“ mõiste asendatud „ehitusmaa“ mõistega, mille tähendus on esimeses  punktis kirjeldatu kohaselt laiem.

KMS-i § 46 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks

KMS-i § 46 lõige 3 on rakendussäte, mille kohaselt käibemaksuga ei maksustata ehitise ja sellealuse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne 1. maid 2004, ning krundi võõrandamist, millel ei asu ehitist kui maatükk on soetatud enne 1. maid 2004. Nimetatud tehingud on muul juhul käibemaksuseaduse kohaselt maksustatavad tehingud. Käibemaksudirektiivi kohaselt tuleb ehitist enne esmast kasutuselevõttu ning ehitusmaad maksustada ilma eranditeta. Seega tuleb ehitusmaa võõrandamist alates 1. oktoobrist 2018 maksustada sõltumata sellest, kas see soetati enne 1. maid 2004 või hiljem.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • MTA: maksuvaba tulu soovitakse kätte saada ühekorraga
    MTA: maksuvaba tulu soovitakse kätte saada ühekorraga

    Maksu- ja tolliameti (MTA) läbiviidud küsitlus näitab, et pooled maksuvaba tulu kasutamisest loobunud inimesed on teinud seda soovist saada soodustus kätte ühekorraga peale tulude deklareerimist.

  • Tähtsad muudatused maksukorralduses 2019
    Tähtsad muudatused maksukorralduses 2019

    Maksuhalduril tekib võimalus kulude kokkuhoidu ja koormuse vähendamist silmas pidades koostada automaatseid haldusakte ja muid dokumente.

  • Üüritehingute maksukäsitlus
    <span class="green_key"></span>Üüritehingute maksukäsitlus Tulumaksuseaduse (edaspidi – TuMS) § 16 lõige 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu.
  • IFRS 15: viis põhisammu
    <span class="green_key"></span>IFRS 15: viis põhisammu Palju ettevõtteid tegeleb kaubaveo ja kaupade hoiustamisega. Klientidega sõlmivad sellised firmad peamiselt pikaajalised lepingud. Nagu teada, jõustus 1. jaanuarist 2018 uus rahvusvaheline standard IFRS 15, mis reguleerib ostjatega sõlmitud lepingute alusel saadud tulude kajastamist. Selles artiklis selgitamegi, kuidas uut standardit IFRS 15 praktikas ellu rakendada. Ühtlasi anname ülevaate sellest, millist mõju avaldab nimetatud standardi alusel tulude arvestamine maksustamisele Eestis.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes