Teisipäev, 17 Juuli 2018 11:10

Muudatused käibemaksuseaduses alates 01.10.2018

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Alates 1. oktoobrist 2018 muudetakse käibemaksuseaduse (KMS) §  2 lg 3 punkti 1 ning seadusesse tuuakse „ehitusmaa“ mõiste. Maksu- ja tolliamet teeb kokkuvõtte olulisematest muudatustest.

KMS-i §  2 lg 3 punkt 1 sätestatakse järgnevalt:

„Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandi- ja korteriühistuseaduse tähenduses. Ehitusmaana käsitatakse sellist kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrku või -rajatist, ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja“.

Seega juhul, kui kinnisasjal on üksnes kasutuses olevad tehnovõrgud või -rajatised asjaõigusseaduse tähenduses, on tegu ilma ehitiseta maatükiga, mille võõrandamine tuleb maksustada eelolevas punktis nimetatud tingimustel. Tehnovõrgud ja -rajatised asjaõigusseaduse tähenduses on eraldi kinnisasjad, mis kuuluvad kolmandatele isikutele ning ei ole võõrandatavad maatüki omaniku poolt.

Kui maatükil on mitu otstarvet ning muud tingimused ei ole täidetud, st puuduvad projekteerimistingimused, detailplaneering, eriplaneering ning ehitusteatis, tuleb ehitusmaa määratlemisel lähtuda maatüki peamisest sihtotstarbest ehk ehitusmaa on maatükk, mille sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.

Krundi mõiste asendamine ehitusmaa mõistega

Samuti muudetakse 1. oktoobrist 2018 KMS-i § 16 lg 2 punkti 3 teine lause.
KMS-i § 16 lg 2 punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu, kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ega ehitusmaale. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist“.

Seega on seaduses varasemalt kasutuses olnud „krundi“ mõiste asendatud „ehitusmaa“ mõistega, mille tähendus on esimeses  punktis kirjeldatu kohaselt laiem.

KMS-i § 46 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks

KMS-i § 46 lõige 3 on rakendussäte, mille kohaselt käibemaksuga ei maksustata ehitise ja sellealuse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne 1. maid 2004, ning krundi võõrandamist, millel ei asu ehitist kui maatükk on soetatud enne 1. maid 2004. Nimetatud tehingud on muul juhul käibemaksuseaduse kohaselt maksustatavad tehingud. Käibemaksudirektiivi kohaselt tuleb ehitist enne esmast kasutuselevõttu ning ehitusmaad maksustada ilma eranditeta. Seega tuleb ehitusmaa võõrandamist alates 1. oktoobrist 2018 maksustada sõltumata sellest, kas see soetati enne 1. maid 2004 või hiljem.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Ratas: piirikaubanduse tõttu jääb saamata aktsiisi 89 miljonit
    Peaminister Jüri Ratas tunnistas 15. oktoobril riigikogu ees parlamendisaadikute küsimustele vastates, et piirikaubandusest jääb tänavu aktsiisi laekumata koos käibemaksuga 89 miljonit eurot.
  • Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine
    Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine Plokiahela tehnoloogial põhinevaid instrumente (sh krüptovääringut) on viimastel aastatel meedias üpris laialdaselt kajastatud. Plokiahela tehnoloogial põhinevad instrumendid (edaspidi PTP-instrumendid) on võtnud kasutusse ka Eesti ettevõtjad. Samal  ajal ei ole PTP-instrumentide üle arvepidamise ega nende aruandluses kajastamise reeglid tänaseks välja kujunenud. Seetõttu on Raamatupidamise Toimkond andnud suunised PTP-instrumentide kajastamise parima praktika kujunemiseks Eesti Finantsaruandluse Standardi kohaselt koostatavates aruannetes. Esitame need teemast huvitatutele meeldetuletuseks.
  • Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav
    Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav 9. oktoobril toimus riigikogus maksuteemaline arutelu "Maksusüsteem – kaos või kaalutlus". Peale Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani tegid ettekanded ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ning rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
  • Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti
    Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti Tänavu augustis kogus maksu- ja tolliamet 607,6 miljonit eurot makse, mida oli 9,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, alkoholiaktsiisi laekumine on seejures viimastel kuudel stabiliseerunud.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes