Esmaspäev, 11 Detsember 2017 10:21

Patriootlikud maksumaksjad

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Marko Udras, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
Marko Udras, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti inimesed on alati olnud uhked oma riigi üle. Patriootlikkust näidatakse välja nii laulupeol, vabariigi aastapäeval, spordisündmustel ja mujal. Siis hoitakse kokku ja Eesti lippu kõrgel. Veider on aga see, miks ei käituta samamoodi, kui hakatakse palka maksma või seda küsima?

Hiljutisest kaubandus-tööstuskoja küsitlusest selgus, et ettevõtjate hinnangul on võrreldes kevadel tehtud küsitlusega kasvutrendis nende ettevõtete osakaal, kes maksavad oma töötajatele kogu palgast varasemaga võrreldes suurema osa n-ö ümbrikus. See pani kohati kukalt kratsima – ometi on nii riik kui ühiskond teinud palju selleks, et olukorda muuta.

Maksu- ja tolliameti kodulehel on avalikuks tehtud rohkem andmeid kui kunagi varem, mis peaks andma nii ettevõtte koostööpartneritele kui riigile võimaluse rakendada ühiskondlikku kontrolli. See aasta leevendati ka noorte töötamisega ja kolmandatest riikidest pärit töötajatega seotud reegleid, mistõttu on vähenenud motivatsioon nende töötamist varjata. Ka sügisel vastu võetud uus riigihangete seadus, mille 70% keskmise palga nõue peaks samuti olukorda parandama. Kõik need tegevused ongi justkui tulemusi andnud. Kuid sel sügisel on olukord siiski halvenenud.

Ettevõtjate sõnul on kogu aeg olnud ümbrikupalga maksmise peamisteks põhjuseks kõrge maksukoormus ja bürokraatia. Viimane on aja jooksul pigem vähenenud kui suurenenud ning seda ilmselt poole aasta muutuste põhjuseks pidada ei saa. Maksukoormuse kuhja alt võib aga küll põhjusi leida. On selge, et mida rohkem makse kehtestatakse ja mida keerulisemaks muutub maksusüsteem, seda tõenäolisem on, et raha hakatakse kokku hoidma just meie rahvusliku varanduse pealt.  

Ametliku ja ausa palga saamine või selle andmine ja seejuures riigile maksude maksmine võiks samamoodi olla au ja uhkuse asi, nagu seda on näiteks laulupidu. Me kõik soovime efektiivset pääste- ja politseiteenust, maailmatasemel haridust, tulemuslikku tervishoiusüsteemi. Siiski pole nende saavutamine ainult riigi asi – see on meie kõigi (maksumaksjate) asi. See on koostöö kõigi osapoolte vahel, et kõigil Eestis elavatel inimestel oleks siin hea ja turvaline elada.

Patriotism ei ole midagi, mida peaks välja näitama üksnes rahvuslikel suursündmustel või rahvusvahelise televisiooni vahendusel kajastatud saavutuste korral. Siis ütlevad kõik, ka välismaal elavad eestlased: „Ma olen uhke, et olen eestlane!“. Sama peaks kehtima ka igapäevaselt ausa palga maksmisel ja saamisel.


Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

  • Põhivara kasuliku eluea vähendamine
    Põhivara kasuliku eluea vähendamine

    Kas sellisel juhul, kui ettevõtte juht tahab vähendada põhivara (sõiduauto) kasutusiga seitsmelt aastalt viiele aastale, on vaja eelmiste aastate amortisatsioonimäärad uuesti arvutada ja teha bilansis muudatused?

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Millal tekib käibemaksukohustus?
    Millal tekib käibemaksukohustus? Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Kas ettevõtjana saab tegutseda ka ilma ettevõtet registreerimata?
    Kas ettevõtjana saab tegutseda ka ilma ettevõtet registreerimata? Paljudel inimestel on võimalik palgatöö kõrvalt või kodus lapsepuhkusel olles lisatööd teha. Selle eest tasu saamiseks on mitu varianti, näiteks honorar, projektitasu või tööleping. Sellistel juhtudel maksab riigimaksud see, kellele tööd tehakse. Aga ehk oleks mõttekam hakata oma teenust-kaupa müüma oma ettevõtte alt? Selgitusi jagab Mamareti OÜ raamatupidaja Kairi Kiss.
  • Soodsamast elektrienergia aktsiisist võiks kasu saada rohkem ettevõtjaid
    Soodsamast elektrienergia aktsiisist võiks kasu saada rohkem ettevõtjaid Kaubanduskoda tegi riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku muuta leebemaks soodusaktsiisimääraga elektrienergia tarbimise tingimusi. Kui eelnõu kohaselt peab soodustust taotleva ettevõtja elektronintensiivsuse tase olema vähemalt 20 protsenti, siis koja hinnangul võiks seda nõuet vähendada 10 protsendini.
  • Riigisisese kaubavedaja sõnul ei tasu välismaal tankimine ära
    Autovedaja Stonewolf OÜ juhatuse liikme Andrus Lauli sõnul on tema ettevõte kütusekulude vähendamiseks rakendanud edukalt meetmeid ning riigisisese vedajana välismaal tankimine ära ei tasu.
  • Sester: kütuseaktsiisi soodustust logistikasektorile saaks arutada
    Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul saaks sarnaselt elektrointensiivsetele tootmisettevõtetele rakendatud elektriaktsiisi soodustust kaaluda ka madalamat kütuseaktsiisi määra transpordi- ja logistikaettevõtetele.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes