Esmaspäev, 11 Detsember 2017 10:21

Patriootlikud maksumaksjad

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Marko Udras, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
Marko Udras, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti inimesed on alati olnud uhked oma riigi üle. Patriootlikkust näidatakse välja nii laulupeol, vabariigi aastapäeval, spordisündmustel ja mujal. Siis hoitakse kokku ja Eesti lippu kõrgel. Veider on aga see, miks ei käituta samamoodi, kui hakatakse palka maksma või seda küsima?

Hiljutisest kaubandus-tööstuskoja küsitlusest selgus, et ettevõtjate hinnangul on võrreldes kevadel tehtud küsitlusega kasvutrendis nende ettevõtete osakaal, kes maksavad oma töötajatele kogu palgast varasemaga võrreldes suurema osa n-ö ümbrikus. See pani kohati kukalt kratsima – ometi on nii riik kui ühiskond teinud palju selleks, et olukorda muuta.

Maksu- ja tolliameti kodulehel on avalikuks tehtud rohkem andmeid kui kunagi varem, mis peaks andma nii ettevõtte koostööpartneritele kui riigile võimaluse rakendada ühiskondlikku kontrolli. See aasta leevendati ka noorte töötamisega ja kolmandatest riikidest pärit töötajatega seotud reegleid, mistõttu on vähenenud motivatsioon nende töötamist varjata. Ka sügisel vastu võetud uus riigihangete seadus, mille 70% keskmise palga nõue peaks samuti olukorda parandama. Kõik need tegevused ongi justkui tulemusi andnud. Kuid sel sügisel on olukord siiski halvenenud.

Ettevõtjate sõnul on kogu aeg olnud ümbrikupalga maksmise peamisteks põhjuseks kõrge maksukoormus ja bürokraatia. Viimane on aja jooksul pigem vähenenud kui suurenenud ning seda ilmselt poole aasta muutuste põhjuseks pidada ei saa. Maksukoormuse kuhja alt võib aga küll põhjusi leida. On selge, et mida rohkem makse kehtestatakse ja mida keerulisemaks muutub maksusüsteem, seda tõenäolisem on, et raha hakatakse kokku hoidma just meie rahvusliku varanduse pealt.  

Ametliku ja ausa palga saamine või selle andmine ja seejuures riigile maksude maksmine võiks samamoodi olla au ja uhkuse asi, nagu seda on näiteks laulupidu. Me kõik soovime efektiivset pääste- ja politseiteenust, maailmatasemel haridust, tulemuslikku tervishoiusüsteemi. Siiski pole nende saavutamine ainult riigi asi – see on meie kõigi (maksumaksjate) asi. See on koostöö kõigi osapoolte vahel, et kõigil Eestis elavatel inimestel oleks siin hea ja turvaline elada.

Patriotism ei ole midagi, mida peaks välja näitama üksnes rahvuslikel suursündmustel või rahvusvahelise televisiooni vahendusel kajastatud saavutuste korral. Siis ütlevad kõik, ka välismaal elavad eestlased: „Ma olen uhke, et olen eestlane!“. Sama peaks kehtima ka igapäevaselt ausa palga maksmisel ja saamisel.


Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Ratas: piirikaubanduse tõttu jääb saamata aktsiisi 89 miljonit
    Peaminister Jüri Ratas tunnistas 15. oktoobril riigikogu ees parlamendisaadikute küsimustele vastates, et piirikaubandusest jääb tänavu aktsiisi laekumata koos käibemaksuga 89 miljonit eurot.
  • Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine
    Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine Plokiahela tehnoloogial põhinevaid instrumente (sh krüptovääringut) on viimastel aastatel meedias üpris laialdaselt kajastatud. Plokiahela tehnoloogial põhinevad instrumendid (edaspidi PTP-instrumendid) on võtnud kasutusse ka Eesti ettevõtjad. Samal  ajal ei ole PTP-instrumentide üle arvepidamise ega nende aruandluses kajastamise reeglid tänaseks välja kujunenud. Seetõttu on Raamatupidamise Toimkond andnud suunised PTP-instrumentide kajastamise parima praktika kujunemiseks Eesti Finantsaruandluse Standardi kohaselt koostatavates aruannetes. Esitame need teemast huvitatutele meeldetuletuseks.
  • Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav
    Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav 9. oktoobril toimus riigikogus maksuteemaline arutelu "Maksusüsteem – kaos või kaalutlus". Peale Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani tegid ettekanded ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ning rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
  • Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti
    Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti Tänavu augustis kogus maksu- ja tolliamet 607,6 miljonit eurot makse, mida oli 9,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, alkoholiaktsiisi laekumine on seejures viimastel kuudel stabiliseerunud.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes