Esmaspäev, 31 Oktoober 2016 14:52

Raamatupidamise toimkond kavandab RTJ 4-s muudatusi

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Raamatupidajate toimkond ootab tagasisidet juhendis RTJ 4 kavandatavate muudatuste kohta
Raamatupidajate toimkond ootab tagasisidet juhendis RTJ 4 kavandatavate muudatuste kohta PM

Raamatupidamise toimkond teavitab ettepanekust muuta toimkonna juhendit RTJ 4 „Varud“ ja ootab muudatusettepanekute kohta tagasisidet 11. detsembrini.

RTJ 4 „Varud“ eesmärk on sätestada reeglid varude kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes.

Juhendi paragrahv 5 ütleb, et „juhendit RTJ 4 ei rakendata bioloogiliste varade kajastamisel (vt juhend RTJ 7„Bioloogilised varad“), müügiks hoitavate finantsinstrumentide kajastamisel (vt juhend RTJ 3 „Finantsinstrumendid“) ega pikaajalistest teenuslepingutest tulenevate lõpetamata tööde kajastamisel (vt juhend RTJ 10 „Tulu kajastamine“)".

Muudatusettepanekud puudutavad RTJ 4 paragrahve 9A (mis on juhendisse juurde lisatud), 25 ja 27.

Varude arvestuspõhimõtted

Üks juhendi muudatus on paragrahvi 9A lisamine:

„Laenukasutuse kulutusi ei arvestata üldjuhul varude soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutusi tohib lisada varude soetusmaksumusele ainult juhul, kui varude valmistamine toimub pikema perioodi jooksul, seda finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga ning nende kulutuste mõju varude soetusmaksumusele on oluline (näiteks müügiks ehitatava hoone ehitus või laeva ehitus, mis vältab üle aasta). Laenukulutuste arvestusel osana varude soetusmaksumusest lähtutakse juhendi RTJ 5 «Materiaalne ja immateriaalne põhivara» paragrahvides 16A-16B kirjeldatud reeglitest.“

Jõustumine ja üleminekusätted

Paragrahv 25 on kavas asendada uue tekstiga:

„2016. aastal muudeti käesoleva juhendi paragrahvi 9 ja lisati paragrahv 9A, mille tulemusel lubati laenukasutuse kulutuste lisamist selliste varude soetusmaksumusele, mille valmistamine toimub pikema perioodi jooksul. Nimetatud muudatus jõustub raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2016 ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta. Juhul, kui ettevõte otsustab lähtudes paragrahvist 9A laenukulutusi kapitaliseerida, võib ta seda teha kas tagasiulatuvalt (st korrigeerides võrdlusandmeid nii, nagu oleks ettevõtte arvestuspõhimõte alati olnud laenukulutuste kapitaliseerimine) või edasiulatuvalt (st alates selle aruandeperioodi algusest, millele neid paragrahve esmakordselt rakendatakse).“

Võrdlus SME IFRS-iga

Paragrahvi 27 on täiendatud ja muudetud:

„Juhendis RTJ 4 sätestatud arvestuspõhimõtted varudele on kooskõlas SME IFRS peatükkides 13, 25 ja 27 sätestatud arvestuspõhimõtetega, välja arvatud laenukasutuse kulutuste kajastamine, mille puhul Raamatupidamise Toimkond pidas vajalikuks võimaldada nende lisamist varude soetusmaksumusele, juhul kui varude valmistamine toimub pikema perioodi jooksul ja nende mõju varude soetusmaksumusele on oluline (vastavalt SME IFRS paragrahvidele 13.7 ja 25.2 kajastatakse laenukasutuse kulutused kuluna kasumiaruandes). Laenukasutuse kulutuste soetusmaksumusele lisamise võimalust loeti põhjendatuks, kuna see võimaldab ettevõtetel olla kooskõlas IFRS põhimõtetega (näiteks juhul, kui ettevõte on osa suuremast grupist, mis koostab oma aruandeid IFRS järgi). Samuti võib laenukasutuse kulutuste lisamine varude soetusmaksumusele muutuda oluliseks juhul, kui suure osa ettevõtte varadest moodustab võõrkapitali poolt finantseeritud pikaajaliselt ehitatav varude
objekt.“

Juhendis RTJ 4-s tehtavatest muudatustest saab täpsemalt lugeda siit.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?
    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

  • Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?
    Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?

    Ettevõttel on soetatud aktsiad, mis on kajastatud bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. Aktsiate soetusmaksumus bilansis on 2 eurot. Tänaseks on Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ühe aktsia hind 12 eurot. Need aktsiad ei ole börsil noteeritud ja reaalselt neid sellise raha eest tõenäoliselt müüa ei saa või on see väga keeruline. Kuidas peaksin tegema seisuga 31.12.2016 aktsiate ümberhindamise? Kas see on üldse vajalik?

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

  • Hüpoteegiga korteri väljaüürimine
    Hüpoteegiga korteri väljaüürimine

    Mul on hüpoteegiga korter, mille soovin anda oma ettevõtte kasutusse ning hakata seda välja üürima. Kuidas oleks niisuguses olukorras kõige mõistlikum ja kasulikum käituda? Oleks hea, kui saaks ettekirjutuse selle kohta, mida teha erinevate võimaluste korral, et juriidiliselt oleks kõik õige.

  • Ühendusesisene teenuse soetamine
    Ühendusesisene teenuse soetamine

    Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Pöördmaksustamisele kuuluvate toodete nimekiri vaadatakse uuesti üle
    Aasta alguses jõustusid käibemaksuseaduse muudatused, millega osadele metalltoodetele rakendati pöördmaksustamist. Lisaks tekkis ettevõtjatel kohustus sellise kauba müümisel esitada ka eraldi arve. Peagi pärast muudatuste jõustumist sai nii rahandusministeerium kui ka kaubandus-tööstuskoda paljudelt ettevõtjatelt tagasisidet, et selline muudatus suurendas ettevõtjate halduskoormust ja tõi kaasa üksjagu segadust raamatupidamisse. Nüüd on ministeerium segadust lahendamas uue eelnõuga.
  • Valitsus plaanib toetada Eesti ja Jaapani topeltmaksustamise vältimist
    Välisministeerium on valitsuse istungile esitanud heaks kiitmiseks Eesti ja Jaapani vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu; kehtima hakkamiseks peavad mõlemad riigid lepingu ratifitseerima.
  • Maksuhalduri tasuta koolitused septembris 2017
    Maksuhalduri tasuta koolitused septembris 2017

    Maksu- ja tolliamet ootab septembris huvilisi üle Eesti korraldatavatele tasuta koolitustele. Septembris saab osaleda järgmistel koolitustel:

  • Levinumad küsimused dividendide maksmisel
    <span class="green_key"></span>Levinumad küsimused dividendide maksmisel Kui raamatupidajad töötavad usinalt majandusaasta aruannete kallal, siis omanikud on võimalike dividendimaksete ootuses. Artiklis antakse ülevaade dividendide maksmise ja maksustamisega seotud reeglitest ja käsitletakse levinumaid küsimusi seoses dividendide maksmisega.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes