tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Neljapäev, 09 Märts 2017 12:20

Rahandusministeerium: panditulumaks ei rakendu kõikide laenude puhul

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Postimees

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul ei rakenduks panditulumaks valimatult iga laenu andmisel, vaid alles siis, kui antavad laenud ületavad laenu andvasse äriühingusse sisse makstud osa- või aktsiakapitali ja äriühingu võetud laenude summa.

"Kindlasti ei ole plaanis keelata ära kontsernisiseseid laene ega maksustada neid kõiki," ütles Jegorov ministeeriumi kommentaaris. "Tütarettevõttele või teistele kontsernistruktuuris allpool asuvatele ühingule laenu andmine on tavapärane majandustegevus ja siin maksuküsimust ei tõusetu," lisas ta.

Jegorov tõi ka välja, et raha väljalaenamisel võetav tasu on tagatis, sest kui laen enne kahe aasta möödumist tagasi makstakse, siis see summa ka tagastatakse. "Kui laenu kahe aasta jooksul ei tagastata, siis muutub see tagatisraha tavapäraseks maksuks äriühingu kasumilt," ütles ta. Hetkel on Jegorovi sõnul näiteks tööandjate välja toodud kontsernikonto probleem teadvustatud ja ministeerium töötab selle kallal, et piirata just kasumi väljaviimist laenude abil, mitte aga häirida tavapärast tegevust.

"Laenamine emaettevõttele ei ole seni Eestis olnud keelatud ega maksustatud, kui tegemist on ka tegelikult laenuga. Selleks aga, et öelda, kui suur või kui väike osa laenatud summadest on maksuriskiga, peaks igat ettevõtet ja igat laenulepingut üle vaatama. Arusaadavalt ei ole see teostatav. Suheldes maksukonsultantide, audiitoritega, advokaatide ja raamatupidajatega teame, et probleem võib aga olla tõsine," rääkis ta.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on laenude ümberhindamise võimalus maksu- ja tolliametil seadusega olemas. "Praktikas on aga laenu näilikuks tehinguks ümberhindamine pikk ja keeruline protsess, mis on vaevaline nii ettevõtja kui maksuhalduri jaoks. Praktikas on keeruline hinnata näiteks ettevõtte äritegevust, äriplaane või muud tegevusega seonduvat informatsiooni," rääkis ta.

See on Lemendiku sõnul praktikas keeruline, kuna tihtipeale ei ole Eesti maksumaksja teadlik, kuidas tema laenatud või hoiustatud raha teiste kontserniettevõtete poolt kasutatakse, sest raha kasutamine on määratletud kontserni tasemel. Samuti on kontsernisiseselt alati võimalik näiline äriline põhjendus tekitada, mida on maksuhalduril väga raske ümber lükata. "Samuti on praktikas näha - näiteks laenu andmine emaettevõtte poolt tütarettevõttele -, et kuigi taolistel laenudel võib puududa laenutagatis, ei saa rääkida raha tagasimaksmise võimatusest, sest eeldatavalt on emaettevõttel piisavalt vahendeid, et vajadusel oma kohustused tütre ees täita," sõnas Lemendik.

19. jaanuaril andis valitsus rahandusministrile ülesande koostada eelnõu, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Plaanitav jõustamise aeg on järgmise aasta 1. jaanuar.

Uus maks mõjutaks 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet. Kõigi ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi. Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle 2 miljardi euro. Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35 protsenti hõivatutest ehk ligi 225 000 inimest.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal