Neljapäev, 09 Märts 2017 12:20

Rahandusministeerium: panditulumaks ei rakendu kõikide laenude puhul

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Postimees

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul ei rakenduks panditulumaks valimatult iga laenu andmisel, vaid alles siis, kui antavad laenud ületavad laenu andvasse äriühingusse sisse makstud osa- või aktsiakapitali ja äriühingu võetud laenude summa.

"Kindlasti ei ole plaanis keelata ära kontsernisiseseid laene ega maksustada neid kõiki," ütles Jegorov ministeeriumi kommentaaris. "Tütarettevõttele või teistele kontsernistruktuuris allpool asuvatele ühingule laenu andmine on tavapärane majandustegevus ja siin maksuküsimust ei tõusetu," lisas ta.

Jegorov tõi ka välja, et raha väljalaenamisel võetav tasu on tagatis, sest kui laen enne kahe aasta möödumist tagasi makstakse, siis see summa ka tagastatakse. "Kui laenu kahe aasta jooksul ei tagastata, siis muutub see tagatisraha tavapäraseks maksuks äriühingu kasumilt," ütles ta. Hetkel on Jegorovi sõnul näiteks tööandjate välja toodud kontsernikonto probleem teadvustatud ja ministeerium töötab selle kallal, et piirata just kasumi väljaviimist laenude abil, mitte aga häirida tavapärast tegevust.

"Laenamine emaettevõttele ei ole seni Eestis olnud keelatud ega maksustatud, kui tegemist on ka tegelikult laenuga. Selleks aga, et öelda, kui suur või kui väike osa laenatud summadest on maksuriskiga, peaks igat ettevõtet ja igat laenulepingut üle vaatama. Arusaadavalt ei ole see teostatav. Suheldes maksukonsultantide, audiitoritega, advokaatide ja raamatupidajatega teame, et probleem võib aga olla tõsine," rääkis ta.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on laenude ümberhindamise võimalus maksu- ja tolliametil seadusega olemas. "Praktikas on aga laenu näilikuks tehinguks ümberhindamine pikk ja keeruline protsess, mis on vaevaline nii ettevõtja kui maksuhalduri jaoks. Praktikas on keeruline hinnata näiteks ettevõtte äritegevust, äriplaane või muud tegevusega seonduvat informatsiooni," rääkis ta.

See on Lemendiku sõnul praktikas keeruline, kuna tihtipeale ei ole Eesti maksumaksja teadlik, kuidas tema laenatud või hoiustatud raha teiste kontserniettevõtete poolt kasutatakse, sest raha kasutamine on määratletud kontserni tasemel. Samuti on kontsernisiseselt alati võimalik näiline äriline põhjendus tekitada, mida on maksuhalduril väga raske ümber lükata. "Samuti on praktikas näha - näiteks laenu andmine emaettevõtte poolt tütarettevõttele -, et kuigi taolistel laenudel võib puududa laenutagatis, ei saa rääkida raha tagasimaksmise võimatusest, sest eeldatavalt on emaettevõttel piisavalt vahendeid, et vajadusel oma kohustused tütre ees täita," sõnas Lemendik.

19. jaanuaril andis valitsus rahandusministrile ülesande koostada eelnõu, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Plaanitav jõustamise aeg on järgmise aasta 1. jaanuar.

Uus maks mõjutaks 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet. Kõigi ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi. Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle 2 miljardi euro. Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35 protsenti hõivatutest ehk ligi 225 000 inimest.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?<em><br /></em> Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

  • Põhivara kasuliku eluea vähendamine
    Põhivara kasuliku eluea vähendamine

    Kas sellisel juhul, kui ettevõtte juht tahab vähendada põhivara (sõiduauto) kasutusiga seitsmelt aastalt viiele aastale, on vaja eelmiste aastate amortisatsioonimäärad uuesti arvutada ja teha bilansis muudatused?

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • USA kaalub sõidukite impordile tariifi kehtestamist
    USA kaubandusministeerium teatas kolmapäeval, et uurib võimalust kehtestada julgeolekukaalutlustel imporditariif autodele; The Wall Street Journali allikatel võib tariif ulatuda 25 protsendini.
  • Reid Lääne-Virumaal tuvastas hulga illegaalseid töötajaid
    Lääne-Virumaal möödunud nädalal üheksal ehitusobjektil töötajate seaduslikkust kontrollinud maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad tuvastasid, et 78 kontrollitud töötajast olid 14 registreerimata.
  • Ameerika Ühendriikidest pärit toodetele võidakse kehtestada täiendavad tollimaksud
    17. mail 2018 jõustunud rakendusmäärusega 2018/724 plaanib Euroopa Liit kohaldada Ameerika Ühendriikide suhtes kaubanduspoliitilisi meetmeid, kehtestades teatavate Ameerika Ühendriikidest pärit toodete liitu importimisel täiendavad tollimaksud. Kaubanduspoliitika meetmeid kohaldatakse selliste Ameerika Ühendriikidest pärit toodete suhtes, mille tarnetest liit olulisel määral ei sõltu. Maksu- ja tolliamet teatab, millal plaanitakse täiendavaid tollimakse kohaldada ja millistele toodetele need ei rakendu.
  • Kaubata veokile ei kehti rahvusvahelisel veol kütuse aktsiisivabastus
    Kaubata veokile ei kehti rahvusvahelisel veol kütuse aktsiisivabastus Maksu- ja Tolliamet (MTA) juhib tähelepanu asjaolule, et veokite standardses kütusepaagis olev kütus vabastatakse aktsiisist üksnes rahvusvahelisel kaubaveol – see tähendab kaubaveo toimumist vähemalt ühel suunal. Kui veok väljub Eestist ja siseneb riiki ilma haagiseta või tühja kaubaruumiga, siis ei ole tegemist rahvusvahelise kaubaveoga ning kütust aktsiisist ei vabastata.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes