Riigiasutuste, riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigi äriühingute raamatupidamine on valdavalt hästi korraldatud ning raamatupidamise aastaaruanded on valdavalt ilma oluliste vigadeta ning riigikontrolli hinnangul on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning seadusena vastu võetud 2016. aasta riigieelarvest ja selle muutmise seadusest, teatas riigikontroll.
Riigi 2016. aastal kogutud tulud olid riigieelarve täitmise aruande kohaselt 8,58 miljardit eurot ja need olid 2015. aasta tuludega võrreldes 590 miljoni euro võrra suuremad. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid kokku 8,55 miljardit eurot ja need olid 2015. aasta kuludega võrreldes 210 miljoni euro võrra suuremad. Riigil oli 2016. aasta lõpu seisuga varasid kokku 16,5 miljardi euro väärtuses ning enamiku varadest moodustas põhivara ehk mets, teed, majad, masinad ja muu.
Võrreldes eelmise perioodiga oli varade väärtus kasvanud 171 miljoni euro võrra. 2016. aasta lõpu seisuga oli riigil kohustusi kokku 7,4 miljardit eurot ning need olid eelmise perioodiga võrreldes kasvanud 338 miljoni võrra. Kohustustest suurema osa moodustasid pikaajalised kohustused summas 4,88 miljardit eurot. Riigil oli laenukohustusi 2,9 miljardi euro ulatuses ning need polnud varasema perioodiga võrreldes oluliselt muutunud. Riigi pensionikohustused olid 2 miljardi euro suurused.
Riigikontroll leidis sarnaselt varasema aastaga, et rahandusministeerium on kasutanud ka möödunud aastal ministeeriumi hoiul olevat haigekassa ja töötukassa raha lisaks nende endi arvelduste tegemiseks ka riigi väljamaksete tegemiseks, sest riigil endal ei olnud piisavalt vaba raha. Riigikontroll on seisukohal, et avalik-õiguslike isikute raha kasutamine muuks otstarbeks kui hoidmiseks ja paigutamiseks või haigekassa ja töötukassa maksete ja arvelduste tegemiseks rahandusministeeriumi poolt, ka ajutiselt, ei ole kooskõlas haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seadusega.
Samale eksimusele juhtis riigikontroll tähelepanu ka juba eelmisel aastal, misjärel algatas rahandusministeerium riigieelarve seaduse muutmise, mille riigikogu võttis vastu käesoleva aasta 19. juunil. Selle seaduse muutmisel ei muudetud ega täiendatud haigekassa seadust ja töötuskindlustuse seadust, mis haigekassa ja töötukassa raha kasutamist reguleerivad.
Riigikontrolli hinnangul tuleb juriidiliste vaidluste ja tõlgenduste vältimiseks ning õigusselguse tagamiseks saada selgesõnaline patlamendi luba või otsus, mis on seadustes kirjas. Rahandusministeerium ei nõustunud riigikontrolli hinnanguga, tuues põhjenduseks, et vajalik volitus raha kasutamiseks on ministeeriumil olemas.
Samas toetab Riigikontrolli hinnangut ka õiguskantsleri arvamus, et riigieelarve seaduse sõnastus ei arvesta haigekassa ja töötukassa eesmärkide ning neile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele pandud mitmete piirangutega nende vara kasutamisel ega ole kooskõlas haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seadusega, mis räägivad üksnes raha hoidmisest. Seega on ka õiguskantsleri hinnangul kehtivad õigusnormid vastuolus, ning kui riigikogu soovib lubada sellist rahakasutust, tuleb see seadustega selgelt ette näha ja viia õigusaktid üksteisega kooskõlla.
Riigikontroll leidis auditi tulemusena ka, et tegevuspõhise riigieelarve koostamine ei pruugi olla efektiivseim viis tõhusama rahakasutuse saavutamiseks. Riigikogu võttis vastu riigieelarve seaduse muudatuse, millega minnakse aastaks 2020 minnakse üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. Samas ei ole riigikontrolli hinnangul rahandusministeerium paika pannud selle eesmärke, metoodikat ega sellele ülemineku tegevuskava, kuigi üleminek tegevuspõhisele eelarvestamisele on juba alanud.
Samuti juhtis riigikontroll tähelepanu asjaolule, et riigieelarve koostamisel tuleb olla hoolikam ning vältida arvutuslikke ja muid vigu ning riigieelarve seaduse seletuskirja sisu kvaliteeti tuleb oluliselt parandada.
