tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Neljapäev, 26 Aprill 2018 11:42

Riik maksustab laenude andmise: kontsernisisesed laenud

Hinda seda artiklit
(1 hinnang)
Katri Tomson, vandeadvokaat
Katri Tomson, vandeadvokaat Advokaadibüroo TRINITI
Aasta alguses kirjutas Advokaadibüroo TRINITI sellest, et alates 2018. aastast tuleb ettevõtjatel hakata maksma tulumaksu oma ema- või sõsarettevõtjale antud laenudelt. Tänaseks on saabunud ka esimene tähtaeg seesuguste laenude ja tagasimaksete deklareerimiseks EMTA-s. Deklaratsioon tuli esitada 20.04.2018.

Kuna deklareerimiskohustus hõlmab ka 2017.a teisel poolaastal antud laene, siis neile, kel kvartaalne deklareerimiskohustus õigeaegselt täitmata jäi, teeme lühikese meeldetuletuse sellest, mida uue korra järgi kontsernisiseste laenude puhul silmas pidada:

  • Äriühing on kohustatud maksma tulumaksu oma aktsionärile või osanikule antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega.
  • Eelduslikult on varjatud kasumieraldisega tegemist siis, kui:
  • laenu antakse emaettevõtjale või sõsarettevõtjale (s.o sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale),
  • laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud ning
  • laenuandja ei ole võimeline tõendama laenusaaja laenu tagasimaksmise võimet ja kavatsust.
  • Et maksuhaldur saaks kontrollida, ega ole tegemist varjatud kasumieraldisega, tuleb residendist äriühingul (ja teistel seaduses loetletud subjektidel) esitada EMTA-le kvartaalseid deklaratsioone. Deklareerimiskohustus on hiljemalt kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks eelmises kvartalis antud laenude ja nende tagastamise kohta.
  • Deklaratsiooni alusel teeb maksuhaldur riskianalüüsi ja vajadusel küsib selgitusi laenu tagasimaksmise võime ning kavatsuse kohta. Maksuhalduri nõudel tuleb selgitused anda ja tõendid esitada 30 päeva jooksul.
  • Tõendamis- ja deklareerimiskohustus rakendub kõikide alates 2017. aasta 1. juulist antud laenude suhtes, samuti selliste laenude suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud.
  • Maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest, kui sellega vähendatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse tagastusnõuet, samuti maksudeklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest karistatakse väärteomenetluse korras rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Kui ettevõtja käitumisega kaasneb suur kahju, võib kaasneda kriminaalkaristus.

Oluline on silmas pidada, et maksustada võidakse ka lühema kui 48-kuulise tagastamise tähtajaga antud laenud, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega.

Seesugusteks asjaoludeks võivad olla nt ebamõistlik tagasimakse graafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine, aga ka turutingimustele ebakohane intressimäär. Lisaks tavapärasele laenutehingule võib kasumieraldisena käsitleda ka laenusumma suurendamist, laenu tagastamise tähtaja pikendamist, kontsernikontole raha kandmist või muid majanduslikult samaväärseid tehinguid.

Samal ajal tasub teada ka seda, et ettevõtjal on õigus laenult tasutud tulumaksu osas teha ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist, kui langevad ära maksustamise aluseks olevad asjaolud (kui emaettevõtja on laenu tagastanud). Eelmist blogikannet laenude maksustamisest loe SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal