Teisipäev, 14 November 2017 10:14

2017. aasta septembris tasuti 6,1 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Septembris kogus maksu- ja tolliamet 552,9 miljonit eurot makse.
Septembris kogus maksu- ja tolliamet 552,9 miljonit eurot makse. pixabay.com
Septembris kogus maksu- ja tolliamet 552,9 miljonit eurot makse. Üheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu võrreldes möödunud aasta sama ajaga tasutud 5,6 protsenti enam ning riigieelarvega aastaks kavandatust on täidetud 72,6 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv jätkus tänu kiirele palgakasvule, sealjuures septembris tasuti sotsiaalmaksu 9,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Deklareeritud töötajate arvu viimase kolme kuu keskmine kasv püsib 1,6 protsendi juures, keskmise töötasu kasv kiirenes 7,4 protsendile.

Töötajaid suhtena kõigist tööealistest inimestest on praegu rekordiliselt palju. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on ajaloolise kõrgtaseme lähedal.

Suuremates sektorites, kus on vähemalt 30 000 töökohta, lisandus tegevusalapõhistel andmetel hõivatud töökohti viimase kolme kuu jooksul kõige enam haldus- ja abitegevuste ning ehituse sektoris, vastavalt 5,9 ja 4,4 protsenti. Töökohtade arv vähenes enim jaekaubanduse sektoris, kus kahanemine oli 2,6 protsenti.

Viimase kvartali palgafond kasvas suurematest sektoritest kõige kiiremini haldus- ja abitegevuste, hariduse ja ehituse sektorites. Haldus- ja abitegevuste sektoris kasvas palgafond 12,6 protsenti, hariduses 12,2 protsenti ja ehituses 11,9 protsenti. Palgafond on kasvanud kõikides sektorites, kuid kõige aeglasema kasvuga oli kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektor 1,4-protsendise palgafondi kasvuga.

Käibemaksu tulu oli septembris 183,2 miljonit eurot ning seda oli 7 protsenti enam kui mullu samal ajal. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 6,4 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim ehituses, 26,8 protsenti. Järgneb mootorsõidukite müük 10,4-protsendise käibemaksu tasumise kasvuga.

Ehituses on viimasel kolmel kuul taganud käibemaksu tasumise tõusu valminud arenduste hoogne müük. Mootorsõidukite müügi ja remondi tegevusalal toetab kasvu eriti tõus remonditeenuse osutamises. Samuti on kasvanud võrreldes mullusega ka Eesti-siseste tehingute lisandväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldisele majandusaktiivsuse kasvule.

Aktsiisitulu oli septembris 74,4 miljonit eurot, mida on 6,1 protsenti vähem kui eelmise aasta septembris.

Kütuseaktsiisi tasumine on üheksa kuu kokkuvõttes 3,3 protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kui vaadata aga 11 kuu andmeid novembrist septembrini, mis hõlmavad ka aktsiisitõusu eel madalama määraga varutud kaubakoguseid, on kütuseaktsiisi tasutud 6,6 protsenti enam võrreldes aasta varasema perioodiga. Seejuures on diislikütuse deklareeritud kogused samal perioodil vähenenud 5,5 protsenti ning bensiini kogused 2 protsenti.

Alkoholiaktsiisi tasuti septembris 13,1 miljonit eurot ja seda on tasutud tänavu võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga 6,8 protsenti vähem. Perioodil mullu novembri algusest tänavu septembri lõpuni on alkoholiaktsiisi tasutud 0,6 protsenti rohkem võrreldes sama ajaga aasta varem. See hõlmab suuremat aktsiisitulu määra tõusu eel madalama aktsiisimääraga varutud alkohoolsetelt jookidelt, mida müüdi kauplustes aktsiisimäära tõusule järgnenud kuudel.

Septembri tasumine oli madal eelkõige eelnevalt kogutud varude tõttu. Selle aasta alguses kogutud kange alkoholi varud ületasid eelmise aasta varusid ja tänavu juulis enne lahja alkoholiaktsiisi määrade tõusu kogutud varud ületasid ootusi. Lisaks mõjutab deklareeritavaid koguseid hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning piirikaubanduse hoogustumine.

Tubakaaktsiisi tasuti septembris 14,9 miljonit eurot ning tasumine on perioodil mullu novembri algusest tänavu septembri lõpuni varumist arvestades võrreldes eelmise aastaga 8,1 protsenti suurem.

Septembris sai keskvalitsus makse ja muid tulusid rohkem tehtud kulutustest. See vähendas eelarve üheksa kuu puudujääki 30 miljonile eurole. Kohalike omavalitsuste koondeelarve jõudis septembri lõpuks 5 miljoni suuruse puudujäägini, seejuures septembris ületasid kulud tulusid 28 miljoni euro võrra. Sotsiaalkindlustusfondide ehk töötukassa ja haigekassa tulud ületasid septembris kulusid ja üheksa kuuga jõuti 39 miljoni euro suuruse ülejäägini. Seega on valitsussektori eelarvepositsioon aasta algusest 3 miljoni euroga ülejäägis. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli sel aastal eelarveülejääk 131 miljoni võrra väiksem. Muutuse on tinginud peamiselt madalapalgaliste tulumaksutagastus ja suurenenud investeerimismahud.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal