Teisipäev, 14 November 2017 10:14

2017. aasta septembris tasuti 6,1 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Septembris kogus maksu- ja tolliamet 552,9 miljonit eurot makse.
Septembris kogus maksu- ja tolliamet 552,9 miljonit eurot makse. pixabay.com
Septembris kogus maksu- ja tolliamet 552,9 miljonit eurot makse. Üheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu võrreldes möödunud aasta sama ajaga tasutud 5,6 protsenti enam ning riigieelarvega aastaks kavandatust on täidetud 72,6 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv jätkus tänu kiirele palgakasvule, sealjuures septembris tasuti sotsiaalmaksu 9,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Deklareeritud töötajate arvu viimase kolme kuu keskmine kasv püsib 1,6 protsendi juures, keskmise töötasu kasv kiirenes 7,4 protsendile.

Töötajaid suhtena kõigist tööealistest inimestest on praegu rekordiliselt palju. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on ajaloolise kõrgtaseme lähedal.

Suuremates sektorites, kus on vähemalt 30 000 töökohta, lisandus tegevusalapõhistel andmetel hõivatud töökohti viimase kolme kuu jooksul kõige enam haldus- ja abitegevuste ning ehituse sektoris, vastavalt 5,9 ja 4,4 protsenti. Töökohtade arv vähenes enim jaekaubanduse sektoris, kus kahanemine oli 2,6 protsenti.

Viimase kvartali palgafond kasvas suurematest sektoritest kõige kiiremini haldus- ja abitegevuste, hariduse ja ehituse sektorites. Haldus- ja abitegevuste sektoris kasvas palgafond 12,6 protsenti, hariduses 12,2 protsenti ja ehituses 11,9 protsenti. Palgafond on kasvanud kõikides sektorites, kuid kõige aeglasema kasvuga oli kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektor 1,4-protsendise palgafondi kasvuga.

Käibemaksu tulu oli septembris 183,2 miljonit eurot ning seda oli 7 protsenti enam kui mullu samal ajal. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 6,4 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim ehituses, 26,8 protsenti. Järgneb mootorsõidukite müük 10,4-protsendise käibemaksu tasumise kasvuga.

Ehituses on viimasel kolmel kuul taganud käibemaksu tasumise tõusu valminud arenduste hoogne müük. Mootorsõidukite müügi ja remondi tegevusalal toetab kasvu eriti tõus remonditeenuse osutamises. Samuti on kasvanud võrreldes mullusega ka Eesti-siseste tehingute lisandväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldisele majandusaktiivsuse kasvule.

Aktsiisitulu oli septembris 74,4 miljonit eurot, mida on 6,1 protsenti vähem kui eelmise aasta septembris.

Kütuseaktsiisi tasumine on üheksa kuu kokkuvõttes 3,3 protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kui vaadata aga 11 kuu andmeid novembrist septembrini, mis hõlmavad ka aktsiisitõusu eel madalama määraga varutud kaubakoguseid, on kütuseaktsiisi tasutud 6,6 protsenti enam võrreldes aasta varasema perioodiga. Seejuures on diislikütuse deklareeritud kogused samal perioodil vähenenud 5,5 protsenti ning bensiini kogused 2 protsenti.

Alkoholiaktsiisi tasuti septembris 13,1 miljonit eurot ja seda on tasutud tänavu võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga 6,8 protsenti vähem. Perioodil mullu novembri algusest tänavu septembri lõpuni on alkoholiaktsiisi tasutud 0,6 protsenti rohkem võrreldes sama ajaga aasta varem. See hõlmab suuremat aktsiisitulu määra tõusu eel madalama aktsiisimääraga varutud alkohoolsetelt jookidelt, mida müüdi kauplustes aktsiisimäära tõusule järgnenud kuudel.

Septembri tasumine oli madal eelkõige eelnevalt kogutud varude tõttu. Selle aasta alguses kogutud kange alkoholi varud ületasid eelmise aasta varusid ja tänavu juulis enne lahja alkoholiaktsiisi määrade tõusu kogutud varud ületasid ootusi. Lisaks mõjutab deklareeritavaid koguseid hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning piirikaubanduse hoogustumine.

Tubakaaktsiisi tasuti septembris 14,9 miljonit eurot ning tasumine on perioodil mullu novembri algusest tänavu septembri lõpuni varumist arvestades võrreldes eelmise aastaga 8,1 protsenti suurem.

Septembris sai keskvalitsus makse ja muid tulusid rohkem tehtud kulutustest. See vähendas eelarve üheksa kuu puudujääki 30 miljonile eurole. Kohalike omavalitsuste koondeelarve jõudis septembri lõpuks 5 miljoni suuruse puudujäägini, seejuures septembris ületasid kulud tulusid 28 miljoni euro võrra. Sotsiaalkindlustusfondide ehk töötukassa ja haigekassa tulud ületasid septembris kulusid ja üheksa kuuga jõuti 39 miljoni euro suuruse ülejäägini. Seega on valitsussektori eelarvepositsioon aasta algusest 3 miljoni euroga ülejäägis. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli sel aastal eelarveülejääk 131 miljoni võrra väiksem. Muutuse on tinginud peamiselt madalapalgaliste tulumaksutagastus ja suurenenud investeerimismahud.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

    Vastab Ain Ulmre, maksu- ja tolliamet:

    Käibemaksuseaduse § 33 lõike 2 kohaselt tuleks pöörduda maksuhalduri poole sisendkäibemaksu mahaarvamisel kasutatava maksustatava käibe ja kogukäibe suhte määramiseks ainult juhul, kui kogu maksukohustuslase ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, mitte juhul, kui ettevõte on olnud käibemaksukohustuslane alla ühe kalendriaasta, kuid ettevõtlus on tegelikult kestnud kauem.

    Praegu on ettevõte küll käibemaksukohustuslane esimest kalendriaastat, kuid tema ettevõtlus on kestnud kauem. Niisugusel juhul saab kalendriaasta jooksul kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamisel sellist maksustatava käibe ja kogukäibe suhet, mis on määratud eelmise kalendriaasta käibe põhjal – hoolimata sellest, et eelmisel kalendriaastal ei olnud ettevõttel veel käibemaksukohustuslase numbrit.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.
  • Muudatused digiteenuste maksustamisel alates 2019 (MOSS)
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudetakse käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 101 „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes