tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Esmaspäev, 16 Aprill 2018 14:54

Simson toetab erimaksurežiimi kohaldamist ka EMP reisilaevadele

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson toetab kavandatava erimaksurežiimi kohaldamist ka Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lippude all sõitvatele reisilaevadele ning esitab selle seisukoha ka läbirääkimisel rahandusministrile.

Minister kirjutab vastuses Eesti Laevajuhtide Liidule, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on teadlik võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, mis võivad tekkida erimaksurežiimi EMP reisilaevadele kohaldamata jätmisel ning toetab erimaksurežiimi kohaldamist ka majanduspiirkonnas sõitvatele laevadele, mis ei külasta Eesti sadamaid.

"Olen nõus, et kõigi EMP liikmesriikide lippu kandvate laevade erimaksurežiimist välistamine toob kaasa samas piirkonnas sõitval reisilaeval ja kaubalaeval töötava meremehe põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise. Samuti nõustun, et selline maksustamine seab reisilaeval töötamise majanduslikult ebamõistlikuks ning seega piirab meremehe töökoha valiku vabadust ning arenguvõimalusi," märgib Simson vastuses.

Simson lisas, et arvestades meremeeste soodsamaid maksutingimusi muudes riikides, võib EMP lippude all sõitvate meremeeste erimaksurežiimi alt välistamine suurendada Eesti niigi probleemset väljarännet. "Meie eesmärgiks on aga riigi finantseeritud kõrgetasemelise haridusega meremeeste koos peredega lahkumise vältimine," märkis Simson.

Valitsus toetas märtsis kabinetiistungil Simsoni esitatud laevandussektori ettepanekuid Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku tekkeks ning andis ülesande regulatsioon ministeeriumite koostöös täpsemalt välja töötada. Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu ei suudetaks konkureerida teiste sarnaste valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu soodsama maksukeskkonnaga lippude all.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal