Reede, 15 Juuni 2018 12:54

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus 2018

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
2018. aastal on tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus töötaja kohta 155,10 eurot kuus.
2018. aastal on tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus töötaja kohta 155,10 eurot kuus. Leinonen OÜ
2018. aastal on tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus töötaja kohta 155,10 eurot kuus. Sotsiaalamaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2018. aastal 470 eurot (2017. aastal oli see 430 eurot).

Reeglina makstab tööandja töötaja või ametniku eest sotsiaalmaksu kuu töötasu ulatuses, kuid mitte vähem kui miinimumkuumäär. See tähendab, et kui töötaja teenib vähem kui kuumäär, siis maksab tööandja ikkagi sotsiaalmaksu kuumääralt. Miinimumsummalt sotsiaalamksu maksmise eesmärk on vältida ravikindlustuskaitse saamist olukorras, kus töötaja või teenistuja eest ei maksta sotsiaalmaksu. Miinimummääralt ei pea tasuma sotsiaalmaksu, kui isik saab töötasule lisaks riiklikku pensioni või on osalise töövõimega.

Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkuumääralt1 see tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse (TuMS) § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Teiste sõnadega, vähemalt kuumääralt maksab sotsiaalmaksu see tööandja, kellele on töötaja esitanud avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks. Kusjuures tuleb tähelepanelik olla, et kui töötaja on esitanud avalduse mitte arvestada maksuvaba tulu või arvestada 0 eurot, siis on ka see esitatud avaldus, mis toob kaasa kuumääralt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse. Kui isik töötab mitme tööandja juures ja pole esitanud ühelegi tööandjale avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks, siis maksavad tööandjad sotsiaalmaksu tegeliku väljamakse alusel. Seega on maksuvaba tulu arvestamise avalduse esitamine töötaja enda huvides.

TuMS-i § 42 lg 2 kohaselt saab mitme tööandja juures töötav isik esitada avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks ainult ühele tööandajale, v.a juhul, kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu lisaks sotsiaalkindlustusametilt. Juhul kui väljamakse saaja saab samaaegselt maksustatavat tulu sotsiaalkindlustusametilt ja palgatulu maksjalt, võib ta esitada maksuvaba tulu avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale. Sel juhul ei või avaldustele märgitud maksuvaba tulu kokku ületada 500 eurot.

Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. Isik on kohustatud maksuvaba tulu arvestavale tööandjale esitama uue tõendi tasu saamisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks, kui teise tööandja makstud tasu suurus erineb viimati esitatud tõendil märgitust2.

Ehk siis vähemalt kuumääralt tuleb sotsiaalmaksu maksta sellel tööandjal, kellele on töötaja esitanud avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks.

1Sotsiaalmaksuseaduse § 21.

2Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2².

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal