Kolmapäev, 14 Veebruar 2018 15:14

Sotsiaalmaks 2018: minimaalne kohustus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Irena Lipatova, otseste ja kaudsete maksude talituse peaspetsialist
Irena Lipatova, otseste ja kaudsete maksude talituse peaspetsialist Maksu- ja tolliamet

2018. aastal peab tööandja oma töötaja eest iga kuu maksma sotsiaalmaksu vähemalt 155,1 eurot. See tööandja tasutava sotsiaalmaksu suurusele esitatav nõue puudutab ainult töölepingu alusel töötavaid töötajaid (edaspidi – töötajad või töötaja) ega laiene töövõtjatele ja juhatuse liikmetele.

Arvestuse põhireeglid ei muutu

Töötaja eest tööandja makstava sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse tekkimise põhimõtted, mis on sätestatud sotsiaalmaksuseaduses (edaspidi – SMS), on juba aastaid püsinud muutumatuna. Tööandja peab töölepingu alusel töötava isiku eest deklareerima ja maksma minimaalse sotsiaalmaksu juhul, kui töötajale igakuiselt makstav töötasu on sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem. Minimaalse sotsiaalmaksu aluseks olev sotsiaalmaksu kuumäär on seotud eelmise aasta töötasu alammääraga. Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kehtestatakse sotsiaalmaksu kuumäär eelarveaastaks riigieelarve seadusega ja see ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse eelmiseks aastaks kehtestatud töötasu alammäär. Seetõttu peavad tööandjad meeles pidama, et töölepingu alusel töötavate isikute töötasu alammäära iga-aastase tõusuga tõuseb ka kuumäär, millelt peab tööandja minimaalse sotsiaalmaksu arvestama. Alates 1. jaanuarist 2018 tõusis töötasu alammäär 470 eurolt 500 eurole ja sotsiaalmaksu kuumäär tõusis 430 eurolt 470 eurole  ning sellega kooskõlas tõusis minimaalne sotsiaalmaks 141,90 eurolt 155,10 eurole kuus.

Täismahus artiklit saate lugeda ajakirja Raamatupidamisuudised peatselt ilmuvast selle aasta esimesest numbrist.

Kui Te ei ole jõudnud Raamatupidamisuudiseid veel tellida, saate seda teha siit:

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine
    Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine Plokiahela tehnoloogial põhinevaid instrumente (sh krüptovääringut) on viimastel aastatel meedias üpris laialdaselt kajastatud. Plokiahela tehnoloogial põhinevad instrumendid (edaspidi PTP-instrumendid) on võtnud kasutusse ka Eesti ettevõtjad. Samal  ajal ei ole PTP-instrumentide üle arvepidamise ega nende aruandluses kajastamise reeglid tänaseks välja kujunenud. Seetõttu on Raamatupidamise Toimkond andnud suunised PTP-instrumentide kajastamise parima praktika kujunemiseks Eesti Finantsaruandluse Standardi kohaselt koostatavates aruannetes. Esitame need teemast huvitatutele meeldetuletuseks.
  • Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav
    Toomas Luman: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ja ettevõtete kasvu toetav 9. oktoobril toimus riigikogus maksuteemaline arutelu "Maksusüsteem – kaos või kaalutlus". Peale Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani tegid ettekanded ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ning rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
  • Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti
    Augusti maksulaekumine kasvas aastaga 9,4 protsenti Tänavu augustis kogus maksu- ja tolliamet 607,6 miljonit eurot makse, mida oli 9,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, alkoholiaktsiisi laekumine on seejures viimastel kuudel stabiliseerunud.
  • Gaasiaktsiisi soodustuse saajate ring peaks olema suurem

    Kaubanduskoda ja Tööandjate Keskliit esitasid riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku vähendada maagaasi madalamaks aktsiisimääraks kvalifitseerumiseks kehtestatavat gaasi-intensiivsuse kriteeriumi.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes