Teisipäev, 18 Juuli 2017 16:36

Statistikaamet ja MTA loovad ettevõtetele automaatse andmeedastuse

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Statistikaamet loob koostöös maksu- ja tolliametiga (MTA) projekti Aruandlus 3.0 raames ettevõtetele aruandeaasta andmete automaatse esitamise lahenduse.

"Statistikaamet on üheks oma prioriteediks seadnud andmeesitajate halduskoormuse vähendamise. Koostöös maksu- ja tolliametiga töötatakse projekti Aruandlus 3.0 raames välja automaatne andmete esitamise tehniline lahendus," ütles statistikaameti projektijuht Silver Part pressiteate vahendusel.

"Ettevõtjatele luuakse võimalus liidestada sellega enda majandustarkvara nii, et kui ettevõte on sellise funktsionaalsuse sisse lülitanud, edastatakse andmed sealt otse. Pole enam vajadust minna iga konkreetse asutuse keskkonda andmeid sisestama. Projekti esimeses etapis võimaldatakse niimoodi edastada palga ja tööjõukulude andmeid 2018. aastal," ütles Part.

"Oleme teadlikud andmekogumise rakenduse eSTAT kasutajate pretensioonidest rakenduse kasutusmugavusele ja disainile. Statistikaamet on algatanud eSTAT-keskkonnale kasutajaliidese disaini projekti, mille eesmärk on luua statistikaameti e-teenuse eSTAT-keskkonnale uus kasutajaliidese disain, mis arvestab sihtgruppide soovidega ja võimaldab mugavamalt ja kiiremalt täita eSTAT-keskkonna kasutajate eesmärke," sõnas statistikaameti andmetöötluse ja registrite osakonna juhataja Epp Karus.

"Projekti käigus analüüsiti kasutajate kogemusi, loodi uus kasutajaliidese disain ja prototüüp. Disainiprojekti jätkuna algatame peagi arenduse etapi. Usume, et pärast arenduse lõppu on eSTAT intuitiivsem ja vastab kasutajate ootustele," ütles Karus.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?
  • Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?
    Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks? Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes