Teisipäev, 18 Juuli 2017 16:36

Statistikaamet ja MTA loovad ettevõtetele automaatse andmeedastuse

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Statistikaamet loob koostöös maksu- ja tolliametiga (MTA) projekti Aruandlus 3.0 raames ettevõtetele aruandeaasta andmete automaatse esitamise lahenduse.

"Statistikaamet on üheks oma prioriteediks seadnud andmeesitajate halduskoormuse vähendamise. Koostöös maksu- ja tolliametiga töötatakse projekti Aruandlus 3.0 raames välja automaatne andmete esitamise tehniline lahendus," ütles statistikaameti projektijuht Silver Part pressiteate vahendusel.

"Ettevõtjatele luuakse võimalus liidestada sellega enda majandustarkvara nii, et kui ettevõte on sellise funktsionaalsuse sisse lülitanud, edastatakse andmed sealt otse. Pole enam vajadust minna iga konkreetse asutuse keskkonda andmeid sisestama. Projekti esimeses etapis võimaldatakse niimoodi edastada palga ja tööjõukulude andmeid 2018. aastal," ütles Part.

"Oleme teadlikud andmekogumise rakenduse eSTAT kasutajate pretensioonidest rakenduse kasutusmugavusele ja disainile. Statistikaamet on algatanud eSTAT-keskkonnale kasutajaliidese disaini projekti, mille eesmärk on luua statistikaameti e-teenuse eSTAT-keskkonnale uus kasutajaliidese disain, mis arvestab sihtgruppide soovidega ja võimaldab mugavamalt ja kiiremalt täita eSTAT-keskkonna kasutajate eesmärke," sõnas statistikaameti andmetöötluse ja registrite osakonna juhataja Epp Karus.

"Projekti käigus analüüsiti kasutajate kogemusi, loodi uus kasutajaliidese disain ja prototüüp. Disainiprojekti jätkuna algatame peagi arenduse etapi. Usume, et pärast arenduse lõppu on eSTAT intuitiivsem ja vastab kasutajate ootustele," ütles Karus.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal