Teisipäev, 13 Veebruar 2018 09:57

Strandberg: aktsiisisoodustus peaks laienema taastuvenergia tootjatele

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Teadussaadete toimetaja ja Roheliste erakonna ühe kunagise asutaja Marek Strandbergi sõnul võib elektrienergia suurtarbijatele planeeritav aktsiisisoodustus olla õigustatud, kuid kaaluda tuleks ka taastuvenergia aktsiisisoodustust.

"Kui suurtarbijatele aktsiisieelistuse tegemine annab meile majanduslikke võimalusi juurde, on see ehk isegi põhjendatud," ütles Marek Strandberg BNS-ile. "Roheliselt toodetud energia, päike, tuul, on ju samamoodi aktsiismaksustatud ja see [aktsiisisoodustus] muudaks ka taastuvenergia odavaks," lisas ta.

Taastuvenergia tootjad peaksid Strandbergi sõnul saama õiguse müüa suurettevõtetele vahetult voolu olemata Eleringi ja Elektrileviga seotud. "Kaabel tuulikust või päikesejaamast ettevõttesse ja samas võimalus müüa ka võrku annaks nii energiatarbijatele suuri eeliseid kui tootjatelegi," sõnas Strandberg.

Rahandusministeerium saatis esmaspäeval valitsusele heakskiitmiseks eelnõu, millega vähendatakse energiaintensiivsete tööstusettevõtete elektriaktsiisi määra 90-protsendiliselt ja mis võib rakenduda tagasiulatuvalt juba tänavu jaanuarist.

Eelnõu kohaselt saavad elektrointensiivsete töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjad teatud tingimustel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga ehk 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi üheksa korda vähem kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta, teatas rahandusministeerium.

"Aktsiisisoodustuse andmine on vajalik nii olemasolevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks kui Eestisse uute investeeringute meelitamiseks," ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne (vastama ISO 50 001 standardile) ja tema elektrointensiivsus olema eelnenud majandusaastal keskmiselt 20 protsenti või rohkem.

Potentsiaalselt võib muudatus puudutada ligi 240 ettevõtjat. Praktikas võib soodustuse taotlejaid alguses suhteliselt vähe olla, sest ettevõtja energiajuhtimissüsteem peab vastama standardile ISO 50001, mille taotlemisega on ettevõtjad alles alustanud.

Seaduse üldine jõustumiskuupäev on 2019. aasta 1. jaanuar. Kuid elektrienergia aktsiisi osalist tagastamist rakendatakse tagasiulatuvalt juba 2018. aasta tarbimiselt.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Millal tekib käibemaksukohustus?
    Millal tekib käibemaksukohustus? Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?
  • Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?
    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

  • Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?
    Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?

    Ettevõttel on soetatud aktsiad, mis on kajastatud bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. Aktsiate soetusmaksumus bilansis on 2 eurot. Tänaseks on Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ühe aktsia hind 12 eurot. Need aktsiad ei ole börsil noteeritud ja reaalselt neid sellise raha eest tõenäoliselt müüa ei saa või on see väga keeruline. Kuidas peaksin tegema seisuga 31.12.2016 aktsiate ümberhindamise? Kas see on üldse vajalik?

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuaktiivsus püsis jaanuaris suur
    Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuaktiivsus püsis jaanuaris suur
    • Ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene jaanuaris 11% suuremas summas kui aasta tagasi
    • Majapidamiste laenunõudlus püsis suur
    • Majapidamiste autoliisingu kasvu suurendab veelgi maksumuudatuste mõju
    • Lisaks hoogsale laenamisele suurenesid ka pangahoiused aastaga ligi 10%
  • Simson: suurtarbijatele tuleb langetada ka gaasiaktsiisi
    Simson: suurtarbijatele tuleb langetada ka gaasiaktsiisi Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul tuleb lisaks 22. veebruaril valitsuse heakskiidu saanud suurtarbijate elektriaktsiisi langetamisele langetada ka suurtarbijate gaasiaktsiisi.
  • Internetis kaupade tellimisel ja müümisel tekkiv maksukohustus
    Internetis kaupade tellimisel ja müümisel tekkiv maksukohustus Kaupade müümine interneti vahendusel on kasvav trend üle maailma. Suur osa kaupadest müüakse selleks, et leida oma kasutatud asjadele uus omanik. Samuti on hulk inimesi, kes välismaistest portaalidest tellivad uut kaupa, et see mõningase juurdehindlusega edasi müüa ning seeläbi tulu teenida. Maksu- ja tolliameti tähelepanu all on mainitud tegevustest aga üldjuhul ainult viimane.
  • Välisriigis saadud tulu: palgatulu ja dividendid
    Välisriigis saadud tulu: palgatulu ja dividendid Maksu- ja tolliamet selgitab, et lisaks Eestis saadud tulule tuleb deklareerida ka välismaal kõikidest tuluallikatest saadud tulud: töötasu, ettevõtlustulu, dividend, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, meelelahutaja või sportlase tasu, intressitulu, pension, erisoodustused, kultuuri-, spordi- ja teadusalased preemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud, kasu vara võõrandamisest, kindlustushüvitised, osanikutulu ja muud Eestis tulumaksuga maksustatavad välisriigi tulud. Tuluks loetakse ka proportsionaalne osa Eesti residentide kontrolli all oleva madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulust.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes