Neljapäev, 17 Mai 2018 12:18

Täisteenusrent

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Rendileping on leping, millega üks isik annab oma vara teisele isikule tasu eest kasutada. Rent on laialdaselt levinud vara kasutamise vorm. Rendileandja saab oma ajutiselt mittevajaliku või just väljarentimiseks soetatud vara teenima panna, rentnik saab vara kasutada suuri investeeringuid tegemata. Viimasel ajal on järjest rohkem kasutusel renditehingu erivorm, nn täisteenusrent (kasutusel on ka termin „täisteenusliising”).

Erinevad arvestuspõhimõtted

Täisteenusrent on tehing, mis peale tavapärase vara kasutamise teenuse hõlmab erinevaid lisateenuseid. Rohkem kasutatakse seda autode rentimisel ning kõige populaarsem on see tõenäoliselt sõiduautode puhul. Lisateenuste ring, mida autorendi täisteenusrendi puhul pakutakse, on lai ning see võib sisaldada kindlustust, regulaarset hooldust, kütusekaartide haldamist, autopesu, keemilist puhastust ja paljut muud.

Täisrenditeenuse kajastamisel raamatupidamises tuleb järgida kehtivaid raamatupidamisalaseid õigusakte. Selles artiklis tugineme rahandusministri 2017. aasta 22. detsembri määrusega nr 105 kehtestatud Eesti finantsaruandluse standardile, mille raames käsitleb renditehingute kajastamist RTJ 9 „Rendiarvestus”.

Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kõnealuse määrusega on renditehingute arvestusse tehtud oluline täiendus. Nimelt on peale rentnike varem kasutusel olnud käsitluse alternatiivina lubatud ka IFRS-ist 16 „Rendiarvestus” pärinev arvestuspõhimõte, mille kohaselt kõik rendid kajastatakse kapitalirendi põhimõtetel, st rendile võetud vara võetakse bilanssi ning kajastatakse rendikohustis. Endiselt on kasutusel aga ka varasem arvestuspõhimõte, mille puhul renditehingud jagatakse kasutus- ja kapitalirendiks ja kajastatakse vastavalt kas teenusena või nagu vara ost-müük (RTJ-is 9 kasutatakse selle arvestuspõhimõtte kohta ka nimetust „SME IFRS-i põhimõte”). Kuna see arvestuspõhimõte on väiksema ettevõtte jaoks käepärasem ja vähem töömahukas, eeldame selles artiklis edaspidi SME IFRS-i arvestuspõhimõtte kasutamist.

Täismahus artiklit saate lugeda äsja ilmunud Raamatupidamisuudiste kolmandast numbrist.

Kui Te pole jõudnud Raamatupidamisuudiseid veel tellida, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?<em><br /></em> Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

  • Põhivara kasuliku eluea vähendamine
    Põhivara kasuliku eluea vähendamine

    Kas sellisel juhul, kui ettevõtte juht tahab vähendada põhivara (sõiduauto) kasutusiga seitsmelt aastalt viiele aastale, on vaja eelmiste aastate amortisatsioonimäärad uuesti arvutada ja teha bilansis muudatused?

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • USA kaalub sõidukite impordile tariifi kehtestamist
    USA kaubandusministeerium teatas kolmapäeval, et uurib võimalust kehtestada julgeolekukaalutlustel imporditariif autodele; The Wall Street Journali allikatel võib tariif ulatuda 25 protsendini.
  • Reid Lääne-Virumaal tuvastas hulga illegaalseid töötajaid
    Lääne-Virumaal möödunud nädalal üheksal ehitusobjektil töötajate seaduslikkust kontrollinud maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad tuvastasid, et 78 kontrollitud töötajast olid 14 registreerimata.
  • Ameerika Ühendriikidest pärit toodetele võidakse kehtestada täiendavad tollimaksud
    17. mail 2018 jõustunud rakendusmäärusega 2018/724 plaanib Euroopa Liit kohaldada Ameerika Ühendriikide suhtes kaubanduspoliitilisi meetmeid, kehtestades teatavate Ameerika Ühendriikidest pärit toodete liitu importimisel täiendavad tollimaksud. Kaubanduspoliitika meetmeid kohaldatakse selliste Ameerika Ühendriikidest pärit toodete suhtes, mille tarnetest liit olulisel määral ei sõltu. Maksu- ja tolliamet teatab, millal plaanitakse täiendavaid tollimakse kohaldada ja millistele toodetele need ei rakendu.
  • Kaubata veokile ei kehti rahvusvahelisel veol kütuse aktsiisivabastus
    Kaubata veokile ei kehti rahvusvahelisel veol kütuse aktsiisivabastus Maksu- ja Tolliamet (MTA) juhib tähelepanu asjaolule, et veokite standardses kütusepaagis olev kütus vabastatakse aktsiisist üksnes rahvusvahelisel kaubaveol – see tähendab kaubaveo toimumist vähemalt ühel suunal. Kui veok väljub Eestist ja siseneb riiki ilma haagiseta või tühja kaubaruumiga, siis ei ole tegemist rahvusvahelise kaubaveoga ning kütust aktsiisist ei vabastata.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes