Neljapäev, 17 Mai 2018 12:18

Täisteenusrent

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Rendileping on leping, millega üks isik annab oma vara teisele isikule tasu eest kasutada. Rent on laialdaselt levinud vara kasutamise vorm. Rendileandja saab oma ajutiselt mittevajaliku või just väljarentimiseks soetatud vara teenima panna, rentnik saab vara kasutada suuri investeeringuid tegemata. Viimasel ajal on järjest rohkem kasutusel renditehingu erivorm, nn täisteenusrent (kasutusel on ka termin „täisteenusliising”).

Erinevad arvestuspõhimõtted

Täisteenusrent on tehing, mis peale tavapärase vara kasutamise teenuse hõlmab erinevaid lisateenuseid. Rohkem kasutatakse seda autode rentimisel ning kõige populaarsem on see tõenäoliselt sõiduautode puhul. Lisateenuste ring, mida autorendi täisteenusrendi puhul pakutakse, on lai ning see võib sisaldada kindlustust, regulaarset hooldust, kütusekaartide haldamist, autopesu, keemilist puhastust ja paljut muud.

Täisrenditeenuse kajastamisel raamatupidamises tuleb järgida kehtivaid raamatupidamisalaseid õigusakte. Selles artiklis tugineme rahandusministri 2017. aasta 22. detsembri määrusega nr 105 kehtestatud Eesti finantsaruandluse standardile, mille raames käsitleb renditehingute kajastamist RTJ 9 „Rendiarvestus”.

Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kõnealuse määrusega on renditehingute arvestusse tehtud oluline täiendus. Nimelt on peale rentnike varem kasutusel olnud käsitluse alternatiivina lubatud ka IFRS-ist 16 „Rendiarvestus” pärinev arvestuspõhimõte, mille kohaselt kõik rendid kajastatakse kapitalirendi põhimõtetel, st rendile võetud vara võetakse bilanssi ning kajastatakse rendikohustis. Endiselt on kasutusel aga ka varasem arvestuspõhimõte, mille puhul renditehingud jagatakse kasutus- ja kapitalirendiks ja kajastatakse vastavalt kas teenusena või nagu vara ost-müük (RTJ-is 9 kasutatakse selle arvestuspõhimõtte kohta ka nimetust „SME IFRS-i põhimõte”). Kuna see arvestuspõhimõte on väiksema ettevõtte jaoks käepärasem ja vähem töömahukas, eeldame selles artiklis edaspidi SME IFRS-i arvestuspõhimõtte kasutamist.

Täismahus artiklit saate lugeda äsja ilmunud Raamatupidamisuudiste kolmandast numbrist.

Kui Te pole jõudnud Raamatupidamisuudiseid veel tellida, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes