Artiklis esitame näidetele tuginevaid selgitusi, kuidas peaks raamatupidaja käituma nii, et 2018. aasta kokkuvõttes tulumaks enam-vähem õige tuleks.
Muudatuse põhieesmärk on see, et selle maksureformiga kõnetatakse 86 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast. See on üle 500 000 Eesti inimese, kes käivad igapäevaselt tööl. Ratas märkis, et kuni 1200 eurot teeniv inimene saab kuus 62 eurot rohkem kätte kui praegu. Praegusega samas mahus saavad raha kätte inimesed, kes teenivad 1758 eurot. Alates 2100 eurost aga maksuvaba tulu määr kaob. Sellest rohkem teeniv inimene saab kuus 38 eurot vähem kätte võrreldes kehtiva plaaniga.
Tõesti, ainult palgatööl käivad inimesed, kelle töötasu jääb Eesti keskmise palga piiresse, võidavad sellest muudatusest vägagi. 2017. aasta maksuvaba tulu kuus on 180 eurot, seega tulumaksuvabastusest tulenev võit inimesele on 36 eurot (180 eurot x 20%). Järgmisel aastal selline inimene riigile tulumaksu ei tasugi. Kuu maksustatav sissetulek, mis jääb 1200 ja 2100 euro vahele, vähendab maksuvaba tulu ja sissetulek üle 2100 euro kaotab maksuvabastuse sootuks.
Kus siis on konks? Või konksu polegi? Kui valitsus räägib meile kogu aeg palgatulust ja sellest, et madalapalgalised võidavad sellest muudatusest, siis see on ainult pooltõde, sest maksuvabastuse arvestamisel võetakse arvesse kõik inimese maksustatavad tulud, mitte ainult palgatulu. Seega õige oleks rääkida inimese keskmisest kuu sissetulekust, mitte tema keskmisest kuupalgast.
Täpsemalt lugege Raamatupidamisuudiste septembrinumbrist...
Vaadake lähemalt www.rup.ee/tellimine
19. septembril ootame teid ka seminarile ''Tere tulemast, astmeline tulumaks!''. Seminari lektor on Aule Kingsigo.
