tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Reede, 27 Aprill 2018 12:05

Tulumaksuseadusesse lisatakse maksudest kõrvalehoidmist takistavad meetmed

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusministeerium on kooskõlastamisele saatnud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega lisatakse seadusesse üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine, lahkumismaks ja välismaise kontrollitava äriühingu tulu maksustamist käsitlevad eeskirjad.
Rahandusministeerium on kooskõlastamisele saatnud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega lisatakse seadusesse üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine, lahkumismaks ja välismaise kontrollitava äriühingu tulu maksustamist käsitlevad eeskirjad. pixabay.com
Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastamisele tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega lisatakse seadusesse üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine, lahkumismaks ja välismaise kontrollitava äriühingu tulu maksustamist käsitlevad eeskirjad. Kaubandus-tööstuskoda selgitab, mis on olulisemad muudatused, mis on plaanitavate muudatuste eesmärk ja keda need mõjutavad.

Mis on muudatuste eesmärk?

Eelnõuga võetakse üle direktiiv, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad.

Keda mõjutab?

Eelnõu puudutab enim Eesti ettevõtetest tulumaksu maksjate tegevust, kes teevad näilikke tehinguid, viivad vara püsivasse tegevuskohta või maksavad aastas üle 3 000 000 euro intresse.

Mis on olulisemad muudatused?

  • Tulumaksuga maksustamist laiendatakse Eesti residendist juriidilise isiku püsivasse tegevuskohta väljaviidud varale.
  • Lisatakse säte, et Eestis maksustatakse kasum selle jaotamisel, sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist.
  • Lisatakse üldine kuritarvituste vastane säte, mille kohaselt tulumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ega ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja  asjaolusid arvesse võttes tegelik. Need tehingud võivad koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.
  • Eelnõuga täpsustatakse, et näilike tehingute puhul loetakse, et tulumaksu tasumine välisriigis ei olnud kohustuslik. Seega ei väldi Eesti sellise tulumaksu topeltmaksustamist, mille maksmise kohustus tekkis näiliku tehingu tulemusena.  
  • Eelnõu kohaselt tekib Eesti äriühingutel maksukohustus teise jurisdiktsiooni püsivasse tegevuskohta viidava vara turuväärtuselt (lahkumismaks). Samal ajal võib seda maksukohustust katta äriühingule kogunenud erinevate õiguste arvelt, mis võimaldaksid teha omakapitalist maksuvabasid väljamakseid.
  • Sarnaselt teiste ettevõtlusega mitteseotud kuludega hakatakse maksustama ülejäävat laenukasutuse kulu. Seega näiteks residendist äriühing, kelle ülejääva laenukasutuse kulu on üle 3 000 000 euro, peab tasuma ülejäävalt laenukasutuse kulult tulumaksu.
  • Ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist ei kohaldata finantsettevõtjatele.
  • Tulumaksuga maksustatakse välismaise kontrollitava äriühingu tulu osa, mis saadi niisuguselt varalt selliste riskide tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu võtmetöötajatega ja mis on saadud näilikest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis.

Erandid

Direktiiv lubab teha erandeid, mida Eesti on ka kasutanud. Näiteks ei arvata ülejääva laenukasutuse kulu hulka summasid, mis on seotud laenuga, mida kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks.

Samal ajal ei ole Eestil plaanis rakendada järgmisi erandeid:

  • Teha erand laenukasutuse kulu maksustamisele lepingute osas, mis on sõlmitud enne 17. juunit 2016, kuid see välistamine ei hõlma selliste laenude hilisemat muutmist.
  • Teha erand selliste välismaiste kontrollitavate ettevõtete tulu maksustamise suhtes, mille bilansiline kasum ei ületa 750 000 eurot ja ärituluga mitteseotud tulu ei ületa 75 000 eurot või mille bilansiline kasum ei ületa maksustamisperioodi jooksul 10 protsenti tegevuskuludest.

Millal plaanitakse muudatused jõustada?

Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal