Teisipäev, 27 November 2018 11:04

Ülevaade käibemaksuga maksustamisest

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Maksu- ja tolliamet annab ülevaate käibemaksuga maksustamise põhimõtetest.

Kes maksavad käibemaksu

  • Käibemaksukohustuslane

Käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu enda müügikäibelt, välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja teenustelt, Eestisse imporditud kaupadelt ja teiselt Eesti maksukohustuslaselt ostetud siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ning tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

  • Piiratud käibemaksukohustuslane

Piiratud käibemaksukohustuslane ehk isik, välja arvatud tavakorras käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ja ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu ainult välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja/või teenustelt ning Eestisse imporditud kaupadelt, temal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

  • Muu isik

Mittemaksukohustuslane, kes impordib kauba, soetab teisest liikmesriigist aktsiisikauba (välja arvatud füüsilise isikuna isiklikuks otstarbeks) või uue transpordivahendi, lõpetab kauba maksuladustamise ilma võõrandamiseta, toob ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba aktsiisilaost välja ilma võõrandamiseta või on mingil põhjusel näidanud arvel käibemaksu, mida näidata ei oleks tohtinud.

Mida maksustatakse käibemaksuga

  • käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti
  • kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import
  • teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive
  • kauba või teenuse maksuvaba käive, millele on maksukohustuslane vabatahtlikult lisanud käibemaksu
  • kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine

Millal tekib käive

Käive, välja arvutatud ühendusesisene käive, tekib:

  • kauba ostjale üleandmise või teenuse osutamise hetkel või
  • kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult makse laekumise hetkel.

Käibe tekkimise aja määramisel lähtutakse sellest, kumb esimesena eespool toodud tingmisutest saab täidetud.

Kus tekib käive

Käibe tekkimise koha määramine on aluseks sellele, millises riigis toimub käibe maksustamine. Kaupade käive tekib üldjuhul kauba asukohariigis. Teenuse käibe tekkimise koha määramine sõltub teenuse iseloomust.

Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:

  • kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriiki isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud käibemaksuseaduse (edaspidi – KMS) § 9 lõikes 2 nimetatud juhul.
  • Eestis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik teostab kaugmüüki Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane (KMS-i § 9 lg 1 p 2).
  • Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab paigaldatava või kokkupandava kauba ning paigaldab või paneb selle kokku Eestis või see kaup paigaldatakse või pannakse Eestis kokku tema eest (KMS-i § 9 lg 1 p 3).
  • Kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- ja õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile (KMS-i § 9 lg 1 p 4).
  • Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu kaudu maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat (KMS-i § 9 lg 1 p 5).
  • võrgu kaudu edastatav maagaas või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui kauba soetaja jätab kogu kauba või osa sellest kasutamata, käsitatakse kasutamata jäänud kaupa Eestis kasutatud kaubana, kui selle soetaja asukoht või püsiv tegevuskoht, mille tarbeks on kaup võõrandatud, on Eestis. Sätet ei kohaldata KMS-i § 9 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul.

Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui:

  • teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, välja arvatud KMS-i § 10 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

Arvele märgitavad viited

Teatud tehingute puhul tuleb arvele täiendavalt märkida ka viide kas KMS-i vastavale sättele või käibemaksudirektiivi sättele. See nõue tuleneb käibemaksudirektiivi artiklist 226 ja on KMS-i § 37 lõikes 8 võimalikult täpselt sätestatud, märkides ära nii konkreetsed tehingud kui ka iga tehingu puhul vajalikud viited. Viited on vajalikud näiteks maksuvaba käibe ja nullmääraga maksustatava käibe puhul, ühendusesiseste tehingute puhul ja erikordade rakendamisel.

Lisainfo

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • IFRS 15: viis põhisammu
    <span class="green_key"></span>IFRS 15: viis põhisammu Palju ettevõtteid tegeleb kaubaveo ja kaupade hoiustamisega. Klientidega sõlmivad sellised firmad peamiselt pikaajalised lepingud. Nagu teada, jõustus 1. jaanuarist 2018 uus rahvusvaheline standard IFRS 15, mis reguleerib ostjatega sõlmitud lepingute alusel saadud tulude kajastamist. Selles artiklis selgitamegi, kuidas uut standardit IFRS 15 praktikas ellu rakendada. Ühtlasi anname ülevaate sellest, millist mõju avaldab nimetatud standardi alusel tulude arvestamine maksustamisele Eestis.
  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes