Neljapäev, 04 Mai 2017 14:36

Valitsus kiitis heaks olulised maksumuudatused

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
"Eelnõus on selleks leitud lahendus, mis ei sega tavapärast äritegevust, küll aga korrastab Eesti maksukeskkonda,“ ütles rahandusminister Sven Sester
"Eelnõus on selleks leitud lahendus, mis ei sega tavapärast äritegevust, küll aga korrastab Eesti maksukeskkonda,“ ütles rahandusminister Sven Sester Postimees

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks mitmeid olulisi maksumuudatusi sisaldava tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu.

„Valitsuse maksupoliitika muudab ettevõtete jaoks soodsamaks kasumi jaotamise, see on tarvilik konkurentsis uute investeeringute pärast. Teisalt soovib riik takistada kasumi varjatud väljaviimist. Eelnõus on selleks leitud lahendus, mis ei sega tavapärast äritegevust, küll aga korrastab Eesti maksukeskkonda,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Muudatustega kehtestatakse madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele.

Eelnõuga langetati regulaarselt dividende maksvate ettevõtete maksukoormust. Senisest madalama, 14-protsendilise maksumääraga maksustatakse see osa jaotatavast kasumist, mis võrdub sama ettevõtja poolt eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Uus süsteem muudab Eestis jaotatud kasumi maksustamise konkurentsivõimelisemaks kui Leedus või Lätis, kus maksumäär on 15 protsenti.

Kehtestatakse meetmed kasumi äriühingust kaudse väljaviimise tõkestamiseks.

Eelnõuga kehtestati meede, millega tõkestada ühte levinumat äriühingust kasumi kaudse väljaviimise viisi emaühingule või muule kontserni liikmele laenu andmise kaudu. Selleks kehtestatakse emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingutele ja sama emaettevõtte teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks äriühingusse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa. Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise tulumaksumääraga.

Kui laen kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tagatisraha. Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud summa lõplikuks äriühingu kasumilt tasutud tulumaksuks.

Eelnõuga kehtestatakse krediidiasutustele tulumaksu avansilised maksed.

Avansilistel maksetel põhinev tulumaksuskeem krediidiasutustele tagab senisest regulaarsema tulumaksu laekumise riigieelarvesse. Tulumaksu avansilisi makseid peavad tegema nii Eestis asutatud krediidiasutused kui ka välisriikide krediidiasutuste Eestis asuvad filiaalid. Avansilise maksena tasutud summad saab krediidiasutus arvata maha järgmistel aastatel kasumi jaotamisel (dividendide maksmisel) tasumisele kuuluvast tulumaksust. Avansiline makse on kord kvartalis ja selle määr on 14 protsenti eelmise kvartali kasumist. Makse arvutamisel võetakse arvesse üksnes krediidiasutuse enda teenitud kasum. Et vältida topeltmaksustamist, ei lähe arvesse näiteks tütarettevõtjalt saadud dividendid. Makse aluseks olevast kasumist saab maha arvata kuni viie aasta taguse kahjumi.

Eelnõuga leevendatakse osalusoptsioonide maksustamist.

Edaspidi ei loeta erisoodustuseks töötajate optsioonide realiseerimist juhul, kui investor omandab täisosaluse optsiooni andnud ettevõttes ning töötajal võimaldatakse realiseerida selleks hetkeks välja teenitud optsioonid. Näiteks kui kolmeaastasest perioodist on ettevõtte müügi hetkeks möödas kaks aastat, siis kahe kolmandiku ulatuses optsioonide realiseerimist erisoodustusena ei maksustata.

Samasugust proportsionaalse maksustamise põhimõtet rakendataks ka olukorras, kus optsioone omav töötaja saab raske vigastuse või sureb – sündmuse hetkeni välja teenitud optsiooni realiseerimine on maksuvaba. Samuti viiakse sisse muudatus, millega võimaldatakse muuta optsiooni alusvara ilma kolmeaastase hoidmisperioodi katkemiseta. Alusvara muudatus on olukord, kus algselt antud optsioonilepingus määratud ettevõtte aktsia muudetakse ettevõtte ostnud investori aktsia vastu.

Vähendatakse tööandjate maksukoormust töötajate majutamisele ja transpordile.

Eelnõuga antakse tööandjale võimalus töötajate majutuskulusid maksuvabalt katta, kui majutus on vajalik tööandja ettevõtlusele, kulud mahuvad seadusega etteantud piirmäärade sisse ning töötaja elukoht on vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökoha asula piirist ja töötajal ei ole oma tööpiirkonnas eluaset.

Eelnõuga täiendatakse ka töötajate transpordi maksustamise erisoodustusena käsitlemise reegleid. Tööandja kulusid töötajate transpordile ei käsitleta erisoodustusena, kui transport on korraldatud bussiga (M2 või M3 kategooria sõiduk). Ka võib tööandja tasuda maksuvabalt töötaja transpordi eest, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Transpordikulu katmine maksuvabalt peab lähtuma tööandja ettevõtluse vajadustest.

Lihtsustatakse ettevõtetes kasutatavate sõiduautode maksustamist

Uus kord on enamiku autode puhul soodsam kui senine fikseeritud erisoodustuse maksumusest lähtuv maksukoormus.

Kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär asendatakse auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks (tulu- ja sotsiaalmaks) 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Kui sõiduauto on üle viie aasta vana, vähendatakse erisoodustuse hinda täiendavalt 25 protsenti. Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad ligikaudu 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest.

Tööandjal säilib võimalus kasutada ainult ettevõtluses kasutatavate autode puhul detailset sõitude arvestust kui ühte võimalikku tõendamisviisi, et sõidukit eraeesmärkidel ei kasutata.  

Sõiduautode puhul, mida kasutatakse üheaegselt nii ettevõtluses kui ka eraotstarbel, loobutakse sõidupäevikute abil arvestuse pidamisest.

Sõiduautosid, mille kasutamist erasõitudeks tööandja ei võimalda, ei maksustata erisoodustusega kaasnevate maksudega ning ei piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist ka pärast seaduse muutmist.

Kaubikute (N1) puhul on ettevõtetel võimalus kasutada sama kilovatipõhist erisoodustuse arvestuse alust, kui kaubik on segakasutuses.

Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatused toetavad ettevõtlikkust ja investeeringuid ning need on osa koalitsiooni terviklikust maksuplaanist.

Valitsuskoalitsiooni maksumuudatuste eesmärk on toetada majanduskasvu ja kasvatada inimeste sissetulekuid ning edendada tervislikku ja keskkonnateadlikku käitumist nihutades maksukoormuse teenimiselt tarbimisele.

Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018, välja arvatud osalusoptsioonide maksuleevendus, mis hakkab kehtima 1. juulil 2017.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

  • Hüpoteegiga korteri väljaüürimine
    Hüpoteegiga korteri väljaüürimine

    Mul on hüpoteegiga korter, mille soovin anda oma ettevõtte kasutusse ning hakata seda välja üürima. Kuidas oleks niisuguses olukorras kõige mõistlikum ja kasulikum käituda? Oleks hea, kui saaks ettekirjutuse selle kohta, mida teha erinevate võimaluste korral, et juriidiliselt oleks kõik õige.

  • Ühendusesisene teenuse soetamine
    Ühendusesisene teenuse soetamine

    Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

  • Algdokumendi andmed
    Algdokumendi andmed

    Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

    toimumisaeg;
    majandusliku sisu kirjeldus;
    arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

    Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

    Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

  • Haigushüvitise arvutamise kord
    Haigushüvitise arvutamise kord

    Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes