tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Neljapäev, 14 Juuni 2018 11:01

Valitsus kiitis heaks vautšerite käibe maksustamise muudatuse

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Valitsus kiitis 14. juuni istungil heaks käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu, millega ühtlustatakse Euroopa Liidu tasandil vautšeritega seotud kaupade või teenuste käibe maksustamine ja lihtsustatakse piiriüleselt osutatavate digiteenuste käibemaksustamist.
Valitsus kiitis 14. juuni istungil heaks käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu, millega ühtlustatakse Euroopa Liidu tasandil vautšeritega seotud kaupade või teenuste käibe maksustamine ja lihtsustatakse piiriüleselt osutatavate digiteenuste käibemaksustamist. pixabay.com
Valitsus kiitis 14. juuni istungil heaks käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu, millega ühtlustatakse Euroopa Liidu tasandil vautšeritega seotud kaupade või teenuste käibe maksustamine ja lihtsustatakse piiriüleselt osutatavate digiteenuste käibemaksustamist.

Vautšer annab kliendile õiguse osta vautšeril oleva summa ulatuses kaupu või teenuseid. Eelnõu kohaselt sõltub käibemaksuga maksustamise hetk vautšeri liigist. Kui vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja sissenõutav käibemaks on teada, näiteks konkreetse restorani kinkekaardi puhul, maksustatakse selline käive vautšeri väljastamisel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kui vautšeri puhul ei ole teada teenuse osutamise koht, näiteks erinevates riikides asuva hotelliketi vautšer, või vautšer võimaldab osta erinevate maksumääradega kaupu, näiteks raamatupoe kinkekaart, maksustatakse käive siis, kui toimub teenuse osutamine või kauba ostmine.

Eelnõuga lihtsustatakse ka teistes EL-i liikmesriikides väikeses mahus digiteenuste osutamise käibemaksustamist. Digiteenused on näiteks telefoniteenus, veebi administreerimine, programmi ja seadmete kaughooldus, elektrooniliselt edastatav tarkvara müük ja hooldamine, elektrooniliselt edastatava muusika, filmi, raamatu ja mängu müük.

Kehtiva õiguse kohaselt maksustatakse digiteenus alati teenuse saaja asukohariigis. Eelnõu kohaselt võib lugeda teenuse osutamise kohaks ettevõtja asukohariigi, kui ettevõtja osutab digiteenust teistes EL-i liikmesriikides kokku kuni 10 000 eurot aastas, see tähendab, et ettevõtja ei pea teistes liikmesriikides hakkama end käibemaksukohustuslaseks registreerima. Kui teenust osutatakse teistes liikmesriikides suuremas mahus, siis on teenuse osutamise kohaks tarbija asukohariik.

Peale direktiivist tulenevate muudatuste muudetakse eelnõuga impordi käibemaksu deklareerimise tingimusi.

Seadus jõustub direktiivi ülevõtmistähtajal 1. jaanuaril 2019.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal