Neljapäev, 20 Aprill 2017 10:19

Valitsuskabinet leppis kokku pankade dividendide avansilise tulumaksu põhimõtted

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
„Avansiline tulumaks suurendab pankade panust riigi maksutuludesse," ütles rahandusminister Sven Sester
„Avansiline tulumaks suurendab pankade panust riigi maksutuludesse," ütles rahandusminister Sven Sester Postimees
Vastavalt koalitsioonileppes sätestatud finantsasutuste maksustamise eesmärgile, otsustas valitsus eilsel kabinetiistungil täiendada tulumaksusüsteemi ja kehtestada krediidiasutustele 14-protsendilise dividendide avansilise tulumaksu.

„Avansiline tulumaks suurendab pankade panust riigi maksutuludesse. Rahandusministeerium kaalus põhjalikult erinevaid maksustamise variante. Valitud lahendust eelistasime, kuna see muudab pankadelt laekuva maksutulu stabiilsemaks, sobib pangandussektori äriloogikaga ning võtab arvesse ka finantsstabiilsuse tagamise vajadust,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud. Pangaliidu ettepanekul maksab krediidiasutus alates 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud  kasumilt tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti.

Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Maksustatakse üksnes äriühinguid, kellel on kasum.

Finantsasutuste maksustamisel kaalus Rahandusministeerium teiste riikide kogemusi arvestades erinevaid võimalusi ning pidas korduvalt nõu ka Pangaliiduga. Arutelude käigus leiti, et kasumi avansilise maksustamise korral on võimalikud kaasnevad riskid kõige väiksemad.

Muudatuse mõju eelarvelaekumistele sõltub krediidiasutuste dividendimäära maksmise otsustest koosmõjus samaaegselt rakendatava regulaarselt jaotatud kasumi maksustamise süsteemiga. Netomõju eelarvele jääb seetõttu umbkaudu 20-30 miljoni euro vahemikku aastas.

Praegu on krediidiasutuse tegevusluba üheksal Eesti äriühingul ning seitsmel välisriigi filiaalil.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

  • Hüpoteegiga korteri väljaüürimine
    Hüpoteegiga korteri väljaüürimine

    Mul on hüpoteegiga korter, mille soovin anda oma ettevõtte kasutusse ning hakata seda välja üürima. Kuidas oleks niisuguses olukorras kõige mõistlikum ja kasulikum käituda? Oleks hea, kui saaks ettekirjutuse selle kohta, mida teha erinevate võimaluste korral, et juriidiliselt oleks kõik õige.

  • Ühendusesisene teenuse soetamine
    Ühendusesisene teenuse soetamine

    Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

  • Algdokumendi andmed
    Algdokumendi andmed

    Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

    toimumisaeg;
    majandusliku sisu kirjeldus;
    arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

    Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

    Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

  • Haigushüvitise arvutamise kord
    Haigushüvitise arvutamise kord

    Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Euroopa Komisjon loob uued läbipaistvusreeglid maksunõustajatele
    Euroopa Komisjon loob uued läbipaistvusreeglid maksunõustajatele Euroopa Komisjon (EK) pakkus kolmapäeval välja uued läbipaistvusreeglid vahendajatele nagu maksunõustajad, raamatupidajad, pangad ja advokaadid, kes loovad maksuskeeme oma klientidele.
  • Fitekist sai Eesti riigiasutuste koostööpartner
    Finantstehnoloogia ettevõte Fitek alustas Eesti riigiasutustele arvehalduse täislahenduse pakkujana. Alates 20. juunist võtab Fitek vastu ja töötleb riigiasutustele saadetavaid ostuarveid ning saadab välja müügiarveid.
  • MTA: ümbrikupalk võtab inimeselt ära olulised hüved
    MTA: ümbrikupalk võtab inimeselt ära olulised hüved Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas teavituskampaaniaga, et juhtida inimeste tähelepanu ümbrikupalga vastuvõtmisega seotud kahjudele. Illegaalset palka saades jääb inimene ilma näiteks õiglasest vanemahüvitisest ja haigushüvitisest, mis tagaks inimese heaolu ajutiselt töölt eemaloleku ajal.
  • Piiratud maksukohustuslase maksustamise erinevused
    <span class="green_key"></span>Piiratud maksukohustuslase maksustamise erinevused Mõiste „piiratud maksukohustuslane“ lisandus Eesti käibemaksuseadusesse 1. mail 2004, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige ja jõustus praegu kehtiv käibemaksuseadus – põhjuseks kohustus viia Eesti käibemaksuseadus vastavusse Euroopa Liidu käibemaksureeglitega, mis praegu on sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes