Neljapäev, 20 Aprill 2017 10:19

Valitsuskabinet leppis kokku pankade dividendide avansilise tulumaksu põhimõtted

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
„Avansiline tulumaks suurendab pankade panust riigi maksutuludesse," ütles rahandusminister Sven Sester
„Avansiline tulumaks suurendab pankade panust riigi maksutuludesse," ütles rahandusminister Sven Sester Postimees
Vastavalt koalitsioonileppes sätestatud finantsasutuste maksustamise eesmärgile, otsustas valitsus eilsel kabinetiistungil täiendada tulumaksusüsteemi ja kehtestada krediidiasutustele 14-protsendilise dividendide avansilise tulumaksu.

„Avansiline tulumaks suurendab pankade panust riigi maksutuludesse. Rahandusministeerium kaalus põhjalikult erinevaid maksustamise variante. Valitud lahendust eelistasime, kuna see muudab pankadelt laekuva maksutulu stabiilsemaks, sobib pangandussektori äriloogikaga ning võtab arvesse ka finantsstabiilsuse tagamise vajadust,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud. Pangaliidu ettepanekul maksab krediidiasutus alates 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud  kasumilt tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti.

Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Maksustatakse üksnes äriühinguid, kellel on kasum.

Finantsasutuste maksustamisel kaalus Rahandusministeerium teiste riikide kogemusi arvestades erinevaid võimalusi ning pidas korduvalt nõu ka Pangaliiduga. Arutelude käigus leiti, et kasumi avansilise maksustamise korral on võimalikud kaasnevad riskid kõige väiksemad.

Muudatuse mõju eelarvelaekumistele sõltub krediidiasutuste dividendimäära maksmise otsustest koosmõjus samaaegselt rakendatava regulaarselt jaotatud kasumi maksustamise süsteemiga. Netomõju eelarvele jääb seetõttu umbkaudu 20-30 miljoni euro vahemikku aastas.

Praegu on krediidiasutuse tegevusluba üheksal Eesti äriühingul ning seitsmel välisriigi filiaalil.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Millal tekib käibemaksukohustus?
    Millal tekib käibemaksukohustus? Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?
  • Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?
    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

  • Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?
    Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?

    Ettevõttel on soetatud aktsiad, mis on kajastatud bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. Aktsiate soetusmaksumus bilansis on 2 eurot. Tänaseks on Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ühe aktsia hind 12 eurot. Need aktsiad ei ole börsil noteeritud ja reaalselt neid sellise raha eest tõenäoliselt müüa ei saa või on see väga keeruline. Kuidas peaksin tegema seisuga 31.12.2016 aktsiate ümberhindamise? Kas see on üldse vajalik?

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes