tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Kolmapäev, 28 Veebruar 2018 11:09

Variisikud hakkavad vastutama ettevõtte maksuvõla eest

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kaubanduskoja hinnangul on veebruaris kooskõlastusringile saadetud maksukorralduse seaduse muudatus, millega lisatakse seadusesse variisiku vastutus äriühingu tahtlikult põhjustatud maksuvõla eest, positiivne, sest see võimaldab vastutusele võtta variisiku, kes omab ühingu tegevuse üle faktilist kontrolli.
Kaubanduskoja hinnangul on veebruaris kooskõlastusringile saadetud maksukorralduse seaduse muudatus, millega lisatakse seadusesse variisiku vastutus äriühingu tahtlikult põhjustatud maksuvõla eest, positiivne, sest see võimaldab vastutusele võtta variisiku, kes omab ühingu tegevuse üle faktilist kontrolli. pixabay.com
Maksukorralduse seaduses plaanitakse teha muudatusi, millest mitmed on kaubanduskoja hinnangul positiivsed, näiteks maksuintressiga ja variisiku vastutusele võtmisega seotud muudatused.

Rahandusministeerium saatis veebruaris kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muudatused, millega lisatakse seadusesse muu hulgas variisiku vastutus äriühingu tahtlikult põhjustatud maksuvõla eest. Kaubanduskoja hinnangul on muudatus positiivne, sest see võimaldab vastutusele võtta variisiku, kes omab ühingu tegevuse üle faktilist kontrolli ning on tahtlikult põhjustanud äriühingule maksuvõla. Muudatus aitab muuta ausamaks nii maksukeskkonda kui ettevõtluskeskkonda laiemalt ning muudab variisikute kasutamise vähem atraktiivseks.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas avaldas koda toetust ka muudatustele, millega lihtsustatakse maksuintressidega seostuvaid reegleid. Sellega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja kulusid ning suurendatakse paindlikkust seoses maksuintresside arvestuse ja tasumisega. Näiteks ajatamise raames makstavad intressid loetakse edaspidi ettevõtlusega seotud kuluks.

Koda toetas ka muudatust, mille kohaselt on edaspidi maksu- ja tolliameti veebilehel lisaks maksuvõla andmetele avalik ka teave muude maksuhalduri määratud ning tähtaegselt tasumata kohustuste (nt tasumata jäänud sunniraha, rahatrahv) kohta. Sellest tulenevalt tõstetakse eelnõuga ka maksuvõla avalikustamise piirmäära. Kui täna  on maksuhaldur kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama juhul, kui maksuvõlg on väiksem kui 10 eurot, siis uueks piirmääraks on 100 eurot.

Eelnõuga plaanitakse eraõiguslikele juriidilistest isikutest infosüsteemide arendajatele anda juurdepääs maksusaladust sisaldavale teabele infosüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Kaubanduskoja hinnangul peaks maksusaladusele ligipääsetavate isikute ring olema pigem piiratum kui laiem. Mida laiem on isikute ring, seda kõrgem on risk maksusaladuse lekkeks. Seetõttu peab koda väga oluliseks, et juurdepääs maksusaladusele antakse vaid väga erandlikel juhtudel.

Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, mis on see erandlik asjaolu, mis õigustab eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele juurdepääsu andmist maksusaladusele. Maksu- ja tolliameti  infosüsteemid töötavad täna hästi ja on pälvinud positiivset tagasisidet nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel areenil. Seega on võimalik infosüsteeme arendada ilma täiendava muudatuseta. Kui reaalsete andmetega testimine on siiski möödapääsmatu, võiks kaaluda lahendust, kus eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele võimaldatakse juurdepääs reaalsetele andmetele, kuid andmete alusel ei ole võimalik maksumaksjat tuvastada.

Muudatused on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal