• emaettevõtjale või
• emaettevõtja teisele tütarettevõtjale ehk sõsarettevõtjale

 väljaantud laen, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks (TuMS-i § 502 lg 1).

Mis on kontsern, emaettevõtja ja sõsarettevõtja?

Kontsern on ema- ja tütarettevõtete kogum, mis tegutsevad ühtse majandusüksusena ühtse kontrolli all.

Varjatud kasumieraldiste säte kehtib kontserni emaettevõtjale ja sõsarettevõtjale äriseadustiku tähenduses. Äriseadustiku § 6 kohaselt võib kontsern olla:

• osaluskontsern, kus emaettevõtjal on tütarettevõtjas häälteenamus ehk üle 50% häältest. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjal üksinda või koos emaettevõtjaga (äriseadustiku § 6 lg 1).
• lepinguline kontsern, kus emaettevõtjal on tütarettevõtjas osalus ja emaettevõtja omab tütarühingu osaniku või aktsionärina lepingu alusel valitsevat mõju (äriseadustiku § 6 lg 2);
• faktiline kontsern, kus emaettevõtjal on tütarettevõtjas osalus ja emaettevõtja omab tütarühingu osaniku või aktsionärina reaalselt valitsevat mõju (äriseadustiku § 6 lõige 6).

Emaettevõtjana käsitatakse ka ühingut, kes asub kontsernis laenu andvast tütarettevõtjast ülalpool, samuti mittetulundusühingut ja sihtasutust, kellel on laenu andvas ühingus häälteenamus või valitsev mõju (tulumaksuseaduse (TuMS) § 502 lg 2).

Mida käsitatakse laenu andmisena?

Laenu andmisena käsitatakse laenu- või krediidilepingut või muud samaväärset lepingut, millega laenu või krediiti antakse või tagatakse või muid majanduslikult samaväärseid tehinguid tehakse.

Millal on väljaantud laen käsitatav varjatud kasumi jaotamisena?

Selleks, et otsustada, kas emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laen on käsitatav varjatud kasumi jaotamisena või mitte, tuleb hinnata ettevõtja majandustegevust tervikuna.

Üldjuhul tuleb eeldada, et mistahes investeeringu tegemine (kaasa arvatud laenu andmine) on ettevõtlusega seotud, kui sellelt on eeldatavasti võimalik saada tulu ning laenu andmine vastab sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele. Samuti tuleb arvestada ka laenu andja ja saaja omavahelisi suhteid (seotus osaluse või juhtimise kaudu, varasem või tulevikus kavandatav koostöö jms). Oluline võib olla arvestada ka laenu andja võimalikke alternatiive investeerimisel ning laenu saaja alternatiivseid võimalusi laenu saamisel.[1]

Hindamaks laenu vastavust tavapärastele tingimustele, tuleb eelkõige tähelepanu pöörata:

• laenu tagasimakse tähtajale ja
• laenusaaja võimele saadud laenu tagasi maksta.[2]

Maksustamine on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Hinnates tagasimaksmise tõenäosust analüüsitakse laenusaaja olemasolevat ja kavandatavat äritegevust, tema äriplaani ja muud majandustegevusega seonduvat informatsiooni. Hinnates laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta on oluline arvestada ka tagatise olemasolu.[3]

Laen, mis on algselt ettevõtlusega seotud, võib pärast laenulepingu tingimuste hilisemat muutmist (näiteks tagasimakse tähtaja pikendamine vms) osutuda ettevõtlusega mitteseotuks ning kuulub siiski tulumaksuga maksustamisele.

Väljaantud laen on käsitatav varjatud kasumi jaotamisena, kui laenu tagasimaksmine on vähetõenäoline või esinevad asjaolud, mis annavad alust arvata, et laenu andmisega on soovitud vältida või vähendada maksukohustust, näiteks:

• laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks (üle 5 aasta);
• ebamõistlik tagasimakse graafik;
• tagasimakse tähtaja korduv pikendamine;
• laenusumma korduv suurendamine;
• laenusumma suuruse sõltumine kasumi suurusest (nt olukorrad, kus igal aastal antakse emaettevõtjale laenu samas suurusjärgus, mis on tütarettevõtja kasum);
• laenusaaja tegevus laenusumma kasutamisel viitab ilmselgelt tagasimaksmise võimatusele;
• dividendide mittemaksmine
• või muu taoline.

Maksustamisel ei ole määrava tähtsusega see, millist intressimäära rakendati. Erandlikel juhtudel võib põhjendatud olla ka intressita laenu andmine, kui laenuandja saab laenutehingust muul viisil kasu, näiteks osa ühise äriprojekti kasumist.

Kuidas varjatud kasumieraldis maksustatakse ja deklareeritakse?

Varjatud kasumieraldis maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 7 (esitatakse järgneva kuu 10. kuupäevaks).

Kui varjatud kasumieraldisena maksustatud laen tagastatakse täielikult või osaliselt, siis on õigus tagastatud summa ulatuses maksta maksuvabalt dividende (TuMS-i § 50 lõige 1¹ p 7). Tagastatud laen ja maksuvabad dividendid deklareeritakse samuti maksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 7.

Kuidas deklareeritakse väljaantud laenud, mis ei ole maksustatud varjatud kasumieraldisena?

Emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laenud, mis ei ole varjatud kasumieraldisena maksustatud, ja tagastatud laenud tuleb deklareerida maksudeklaratsiooni vormil INF 14 (TuMS-i § 56⁵).

Vormi INF 14 esitavad residendist äriühingud ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvad püsivad tegevuskohad iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks (TuMS § 56⁵). Vormil INF 14 deklareeritakse kvartali jooksul antud ja tagastatud laenud (raamatupidamise deebet- ja kreeditkäibed) laenu saanud emaettevõtja või sõsarettevõtja ja laenuliikide lõikes.

! Varjatud kasumieraldiste maksustamise ja deklareerimise kohustus TSD lisal 7 ning antud ja tagastatud laenude deklareerimise kohustus vormil INF 14 on residendist äriühingul ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuval püsival tegevuskohal. Varjatud kasumieraldiste maksustamise säte ja laenude deklareerimise kohustus ei kohaldu residendist aktsiaseltsifondile, krediidiasutusele ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalile.

[1], [2], [3] RKHK 3-3-1-22-07