31.10.2018 Kolmapäev

Viis põhjust, miks unustada PDF-arved

64% ettevõtete vahelistest arvetest liigub Eestis endiselt PDF-i kujul. Need on sisuliselt pildid paberarvetest, mida arhiveerimiseks liiga sageli veel ka välja prinditakse ja kaustadesse hoiule pannakse.
Sander Aasna, infoäri valdkonna juht
Sander Aasna, infoäri valdkonna juht Foto: Omniva

Skandinaavias ja mitmel pool mujalgi Euroopas on juba peaaegu täielikult üle mindud e-arvetele, mis on XML-vormingus masinloetavad dokumendid ja mis liiguvad tarkvarasüsteemide vahel automaatselt. Esitan viis põhjust, miks peaksid ka eestlased PDF-arvetest e-arvete kasuks loobuma,

1. E-arvete kasutamine annab ajavõidu

PDF-arved liiguvad küll digikujul, ent raamatupidaja peab arveread käsitsi majandustarkvarasse sisestama – seevastu e-arved liiguvad otse süsteemi ning nende tasumine toimub vaid mõne nupuvajutusega, kasvõi nutitelefonis. Digiarhiivist on kõik arved kiiresti leitavad, seega jääb ära nende otsimine kaustikutest ja digikaustadest.

2. Maksetähtaegu on võimalik lühendada

Kui e-arved muutuksid Eestis valdavaks, siis oleks arvete liikumine partnerite vahel kiirem ja see annaks võimaluse maksetäheaegu lühemaks muuta ning tarneahelat kiirendada. Kasvab ka likviidsus – ehk majanduses on rohkem vaba raha. On hinnatud, et EL-is on 500 miljardit käibevahendeid pidevalt „kinni“, kuna raha seisab pikkade kinnitusprotsesside taga, mille tingib manuaalne töö.

3. Töötajad saavad tegeleda sisulisemate tegevustega

94%-s Eesti ettevõtetes töötab vähem kui kümme inimest. Sageli tegeleb arvetega ettevõtte juht isiklikult ja see võtab väga suure osa tema tööajast. Automatiseeritud e-arvete kasutamine jätab juhile ja ka teistele töötajatele oluliselt rohkem aega tegeleda sisulisemate teemadega ning kasvatada ettevõtet.

4. Rohkem andmeid finantsanalüüsiks

E-arveid kasutades on sul kõik andmed ühes kohas ja see võimaldab sul täpsemini rahavooge ennustada. Nii on sul oma ettevõtte käekäigust parem ülevaade ning seeläbi saad teha firma jaoks targemaid otsuseid.

5. Eesti kui digiriigi maine kannatab

Iga aasta kevadel saabub Brüsselist statistika Euroopa Liidu riikide digiarengu osas ja Eesti püsib juba aastaid selles esikümne lõpus. Üks olulistest põhjustest on ettevõtete vähene digitaliseeritus, millest suur osa on ka e-arvete vähene kasutus. Põhjamaades on e-arved juba aastaid kõige levinum arvete edastamise viis.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255