Teisipäev, 30 Oktoober 2018 09:25

30. oktoobriks tuleb äriregistrile esitada ühingute tegelikud kasusaajad

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad teisipäevaks ehk 30. oktoobriks esitama andmed oma tegelike kasusaajate kohta.

Andmeid saab esitada äriregistri ettevõtjaportaali kaudu, kus on enamiku ühingute kohta olemas eeltäidetud andmed tegelike kasusaajate kohta. Samuti saab andmeid esitada notari kaudu.

Andmete esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kehtestab selgelt äriühingu kohustuse esitada äriregistrisse tegelike kasusaajate andmed ning ette on nähtud ka vastutus andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest.

Äriühingu tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Äriühingute kohta tuleb registrisse esitada andmed inimeste kohta, kes kontrollivad ühingus otse või teiste ühingute kaudu osalust vähemalt 25 protsenti pluss üks osa või aktsia.

Mittetulundusühingu tegelike kasusaajatena käsitletakse isikuid, kes kontrollivad ühingu tegevust. Reeglina on need juhatuse liikmed. Kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei loeta sellest välja, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutsebki tema isiklikes huvides.

Andmeid tegelike kasusaajate kohta ei pea esitama korteriühistud, hooneühistud ega sihtasutused, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel ei ole muud majandustegevust.

Kui andmed edaspidi muutuvad, tuleb ühingu juhatusel uuendatud andmed esitada registrisse 30 päeva jooksul. Samuti tuleb edaspidi ühingu majandusaasta aruandes kinnitada tegelike kasusaajate andmete õigsust, kui need ei ole muutunud.

Kokku peab tegelike kasusaajate andmed esitama ligikaudu 218 000 ühingut, sealhulgas ligikaudu 186 000 osaühingut ja 22 000 mittetulundusühingut. Andmeid tegelike kasusaajate kohta oli 23. oktoobri seisuga esitanud 88 682 ühingut. Kokku on esitatud andmed 137 053 kasusaaja kohta.

Kuigi tegelike kasusaajate kohta andmete esitamise tähtpäev on 30. oktoober, siis jääb esitamise võimalus avatuks püsivalt.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes