Esmaspäev, 27 Märts 2017 13:24

Eeskujulikud omavalitsused – haldusreformi ohvrid?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sandor Elias, advokaat
Sandor Elias, advokaat Advokaadibüroo TRINITI

Teatavasti on käimasoleva haldusreformi kriitiliseks tingimuseks, et tekkivates omavalitsustes oleks reeglina vähemalt 5000 elanikku. Elanikelt väiksemad omavalitsused, mis 1. jaanuariks 2017 ei olnud vabatahtliku ühinemise teed läinud ja millele ei kohaldata ka seaduses ette nähtud erandeid, tuleb nüüd aga kellegagi Vabariigi Valitsuse algatusel ühendada.

Nii mõnelgi juhul tekib „paar“ KOV-iga, mis miinimumkriteeriumi kenasti täidab ega pruugi seega sundkooselust huvitatud olla. Kas tal tuleb leppida või on eeskujulikul KOV-il oma õiguste kaitseks võimalusi?

Haldusreformi seadus sätestab kriteeriumile vastava omavalitsuse sundliitmiseks keeruka sõnastusega tingimused. Lihtsamalt väljendudes peaks liitmine olema vajalik ja otstarbekas kriteeriumile mittevastava KOV-i võimekuse tagamiseks. Mida see aga praktikas tähendab ja kui laialt seda võimalust tõlgendada?

Eesmärgiks avalike teenuste parendamine

Riigikohus leidis, et seadusandja püstitatud eesmärk parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid on põhiseaduspärane ning 5000 elaniku kriteerium ei ole selleks vähemalt ilmselgelt asjakohatu – suuremate omavalitsusüksuste moodustamine võib parandada omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamise võimekust.

Riigikohtu otsusest ja seaduse seletuskirjast võib järeldada, et KOV-ide enesekorraldusõigust ehk „õigust iseolemisele“ ei tohi riivata rohkem, kui on vajalik avalike teenuste osutamise miinimumkvaliteedi tagamiseks. Miinimumkvaliteediks ongi seadusandja sätestanud 5000 elaniku piiri. Eelistada tuleks seega, et 5000 elaniku piiri ei ületata ka sundliitmise korral rohkem kui hädapäraselt vajalik.

Tõsi, haldusreformi soovituslik ja kaugem eesmärk on seaduse järgi vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamine. Samas ongi see rõhutatult soovituslik ja riik ei tohi sundliitmist kasutada ettekäändena 5000 elaniku kriteeriumist suuremate KOV-ide tekitamiseks. Ehk – kui väiksem omavalitsus liidetakse üle 5000 elanikuga KOV-iga, ei tohi võim minu hinnangul hoogu minna ega hakata kõiki piirkonna väiksemaid ja suuremaid omavalitsusi omavahel ühendama. Õiguspärane poleks põhjendus, et nii on otstarbekas ja parem.

Meelevaldsus on vaidlustatav

Isegi, kui haldusreformi seadus on ses osas mitmeti mõistetav, keelab nii põhiseadus kui kohtupraktika liitmiste meelevaldsuse ja liigse KOV-i enesekorraldusõiguse riive. Väljumine haldusreformi eesmärgist ja asumine KOV-ide korraldust hoogsamalt muutma oleks minu arvates ilmselgelt meelevaldne.

Seega hoolimata sundliitmise kohatisest paratamatusest, ei pea KOV-id igasuguste koosluste moodustamisega leppima ning kohase arvamuse edastamine Valitsusele on enam kui vajalik. Vajadusel on sundliidetavatel KOV-idel võimalik oma õigusi kaitsta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras Riigikohtus.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Tööinspektsioon: reedel on lühendatud tööpäev
    Eesti Vabariigi aastapäev on sel aastal laupäeval, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.
  • Konkurentsiamet: apteekide omandireform oleks odavam tühistada
    Konkurentsiameti peadirektori hinnangul oleks odavam tühistada apteekide omandipiirangu reform, mille alusel saaksid apteekide omanikud 2020. aasta aprillist olla vaid proviisorid, ja maksta juba apteegid omandanud proviisoritele hüvitist, kui hakata tähtaja kukkumisel ülejäänud apteeke riigistama, kirjutab Eesti Päevaleht.
  • Ringkonnakohus: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    15. veebruaril otsustas ka Tallinna ringkonnakohus, et riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu; viimati tegi möödunud suvel madalama astme kohus samasuguse otsuse.
  • Kaubanduskoda tahab ametiühingute seaduse muutmist
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku täiendada ametiühingute seadust nii, et seadusest tulenevad hüved antakse ettevõttepõhiselt vaid ühele ametiühingute usaldusisikule.
  • Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse
    Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse

    Internet annab varasemaga võrreldes kujutlematuid võimalusi. Interneti poolt pakutav anonüümsus on kindlasti väärtus – seda nii tagakiusatud ajakirjanikele sõnavabadust piiravates riikides või ka töötajale, kes muidu ei julge kuhugi pöörduda seoses rikkumistega, mis tööandja on salamisi toime pannud. Samal ajal võimaldab internet anonüümsust ka isikutele, kes võivad seda kuritarvitada. Nii on ka vaidluses, mille osas Eesti kohus küsis eelotsust Euroopa Liidu Kohtult. Eesti kohus küsib sisuliselt selle kohta, kui kaugele võib võltskaupa müüvate veebilehtede toimimisele kaasaaitaja minna väitega, et tema pakub võltskauba müüjatele vaid tehnilist tuge.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes