Teisipäev, 17 Aprill 2018 11:39

Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sandor Elias, vandeadvokaadi abi
Sandor Elias, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TRINITI
Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks.

Ümbruskonda sobituv hoone planeerimismenetluseta

Alates 1. juulist 2015 kehtiv planeerimisseadus võimaldab teha üldreeglist erandi. Ehk planeerimismenetluseta saab olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale rajada ühe hoone koos teenindavate rajatistega. Ehitis peaks eeltingimusena sobituma juba väljakujunenud keskkonda ja hoonestuslaadi nii oma mahtude kui otstarbe poolest. Ühtlasi peab ehitis olema kooskõlas omavalitsuse kõrgeima astme ehk üldplaneeringus määratud kasutus- ja ehitustingimustega. Nende tingimuste täidetusel võib omavalitsus väljastada planeeringu koostamiseta projekteerimistingimused, mille alusel ehitusprojekti koostama hakata. Kuivõrd kohtupraktikat on sätte kohta vähe, piirdun vaid tõdemusega, et tegemist on teatud juhtudel vajaliku ja mõistliku erandi, mitte aga linnaehituse uue reegliga. Huvitav on ehk ka, et varasema seaduse kohaselt läks detailplaneeringu ärajätmiseks reeglina tarvis naaberkinnisasjade omanike nõusolekut, enam mitte.

Olulisem on aga küsida, mis vahet on, kas kavandatud ehitisele kehtestatud nõudeid nimetada detailplaneeringuks või projekteerimistingimusteks. Projekteerimistingimused ongi tegelikult justkui planeering lihtsustatud kujul. Kalambuurina peitub paraku saatan siin mitte sugugi detailides.

Naabrid võivad oma õigused minetada

Nimelt detailplaneeringuprotsessis saab ja tulebki avalikkus kaasata juba planeeringu koostamise faasis, enne kehtestamise otsustamist. Huvitatud isikud, näiteks naabrid, saavad selleks enne oma arvamuse avaldamist tutvuda nii planeeritava hoonestuse ruumilise paiknemise kui koostatud mõjuhinnangutega. Omavalitsus peab kõiki ära kuulates ja erinevatest huvidest lähtudes tegema kaalutletud otsuse. Lõpuks on oluline seegi, et kui kellelegi kehtestatud detailplaneering kaalutlusvigade tõttu või muudel põhjustel õigusvastane tundub, saab ta kohtul paluda otsuse seaduslikkust kontrollida. ilma et peab tingimata põhjendama, kuidas planeering tema õigusi konkreetselt kahjustab.

Projekteerimistingimuste menetluses on protsess aga olulises nihkes. Tõsi, naabrid saab siingi juba enne tingimuste ehk „lihtsustatud planeeringu“ väljastamist kaasata, ent projekteerimistingimuste andmise eel puudub nii neil kui ka omavalitsusel enamasti selge ruumiline ja mõjuline ettekujutus kavandatust. Seega võib kaasamine osutuda silmapetteks, kui on raske mõista, mille kohta täpselt arvamust avaldad. Projekteerimistingimuste väljastamise järel nõuab osa omavalitsusi praktikas ehitusprojekti koostamisel uuesti naabrite kaasamist. See on muidugi tervitatav. Samas planeerimismenetluses on huvitatud isikute arvamust võimalik igakülgselt kaaluda ja otsustada, kas sellist ehitist lubada. Projekteerimistingimuste väljastamise järel, väidan, on ehitusloa andmisest keeldumine juba märksa keerulisem.

Koostöö ja kaasamine peab olema sisukas

Seega retooriline küsimus – mis tegelik tähendus on sellises olukorras koostööl või kaasamisel? Veelgi enam – siiani on kohtud asunud seisukohale, et mul kui naabril ei pruugi olla võimalik vaidlustada ka fakti, et mind on jäetud ilma õigusest osaleda planeerimismenetluses ja asendatud see oluliselt „lahjema supiga“. Järelikult seda, kas projekteerimistingimuste erandi eeldused on täidetud, ei pruugi kohus saada üldse kontrollidagi.

Nõustuda tuleb, et ühelgi naabril ei saa olla vetoõigust ümbritsevasse kavandatu osas ja kui kõik on niigi selge, pole alati tarvis ka planeerimismenetlust. Arendajad ju samuti enamjaolt ei soovi naabritega tülli minna ja neid ega omavalitsust pole vaja ehitustegevuse soosimise eest demoniseerida. Teisalt tahaks loota, et kirjeldatud võimalusest ei kujune uus praktika, kuidas naabrid oma ümbruskonna kujunemises kaasarääkimise võimalusest osavalt ilma jäetakse. Mõnegi minu meelest kahjuks vildaka kaasusega tutvununa soovitan oma kodukohas toimuval hoolikalt silma peal hoida.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited
    Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited Teemade ring, mis seostub ületunnitööga, on lai: näiteks ületunnitöö tegemises kokkuleppimine; juhud, mil tööandjal on õigus töötajalt ühepoolselt ületunnitööd nõuda; ületundide kindlaksmääramine (töötaja „normtundide” seisukohalt); ületundide tegemise mahupiirangud; alaealise töötaja ning ohuteguritega kokkupuutuva töötaja ületunnitöö tegemise keeld; ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga või rahaliselt. Käesolev artikkel keskendub olukorrale, kus tuleb otseselt mängu raamatupidaja käsi – ületunnitöö rahas hüvitamisega seotud teemadele.
  • Kaubanduskoda soovib haruapteekide ümberkujundamiseks lisaaega
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et praegustel üldapteekidel jääks piisavalt aega muuta oma haruapteegid üldapteekideks.
  • Sester: ka sõidujagajad peavad edaspidi esitama sõidukikaardi andmed
    Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peavad lähitulevikus sõidujagamisteenust osutavad juhid rakenduses esitama ka sõidukikaardi andmed.
  • Miks pank oma kliendi tehingutesse sekkub?
    Viimasel ajal on sagenenud tarbijate pöördumised finantsinspektsiooni seoses pankade hoolsusmeetmete rakendamisega. Näiteks on finantsinspektsioonilt uuritud, kas pangal on õigus nõuda täiendavaid selgitusi ja töölepingut, et tuvastada arvelduskontole pandud sularaha algset päritolu, ja kui klient seda ei esita, kas pank võib piirata tema arvelduskonto kasutamisõigust.
  • Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused
    Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused Tegutseva ettevõtte ostmise taga võivad olla mitmesugused motiivid: näiteks soov turuosa suurendada, uuele tegevusalale siseneda või konkurentsi vähendada. Ettevõtte ostmine võib anda võimaluse laieneda ja enda positsiooni konkurentidega võrreldes parandada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes