Teisipäev, 26 Juuni 2018 11:03

Enamusosanikud tohivad raha välja kantida

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Artur Knjazev, advokaat
Artur Knjazev, advokaat Advokaadibüroo COBALT

Riigikohus kinnitas, et juhatuse liikmetest enamusosanikud võivad endale nii juhatuse tasusid kui ka lahkumishüvitist maksta.

Lahkumishüvitise puhul on tegemist sisuliselt preemiaga. Otsusest võib  järeldada, et peale lahkumishüvitise võib endale ka muid preemiaid määrata. Mis saab siis, kui enamusosanikud määravad endale liiga suured tasud ja hüvitised?

Sellises olukorras saab riigikohtu vastse seisukoha järgi ühing nõuda ülemäärase tasu tagastamist ning sellise otsuse vastuvõtmisel ei saa tasu või hüvitist saanud juhatuse liikmetest osanikud hääletada. Seega peaks seaduse mõtte järgi olema näiteks vähemusosanikel õigus võtta oma häältega vastu otsus esitada enamusosanikest juhatuse liikmete vastu ühingu nimel nõue ülemäärase tasu tagastamiseks. Ent sellest võib mööda minna.

Riigikohtu otsusest ilmneb seisukoht, mida saab tõlgendada nii: juhul kui ühingus otsustatakse ühe enamusosanikust juhatuse liikmega seotud küsimusi, kus talle kohaldub hääletuspiirang (näiteks otsustatakse esitada tema vastu nõue ebaseaduslike või ülemääraste maksete tagastamiseks), siis teisele enamusosanikust juhatuse liikmele, kes on samuti kas ebaseaduslikku või ülemäärast tasu saanud, hääletuspiirang ei kehti.

Seega näiteks olukorras, kus ühingus on kolm osanikku, kellele igaühele kuulub 1/3 ühingust, saavad kaks osanikku 2/3 häälteenamusega määrata endale põhjendamatult suuri tasusid ning hiljem hääletada teineteise suhtes tagasimaksmise nõuete esitamise vastu. Sellisest skeemist kõrvalejäetud osaniku 1/3 häälteenamusest ei piisa (üldjuhul on vaja üle 50% hääli), et võtta vastu kehtiv otsus enamusosanike vastutusele võtmiseks. Seega saavad enamusosanikud koos tegutsedes vältida vastutust ebaseaduslike või ülemääraste tasude ja hüvitiste tagasimaksmise ees.

Isegi kui hääletuspiirang peaks kehtima, saab seda rikkuda, ja selle eest ei saa vastutusele võtta. Hääletuspiirangu rikkumise õiguslik tagajärg on võimalus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Kehtetute otsuste korral puudub vähemusel võimalus pöörduda ühingu nimel ebaseaduslikke või ülemääraseid tasusid saanud enamusosanike vastu.

Juhatus kui ühingu esindaja saab muidugi ise ilma otsusteta ühingu nimel kohtusse pöörduda ebaseaduslike või ülemääraste tasude tagastamiseks, kuid kui nõude sisuks on juhatusele endale makstud ebaseaduslike või ülemääraste tasude tagastamine, siis mõistagi ei soovi juhatus iseenda vastu kohtusse pöörduda. Seetõttu on vähemusosanikel vaja otsust, mille vastuvõtmist saavad enamusosanikud vältida.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited
    Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited Teemade ring, mis seostub ületunnitööga, on lai: näiteks ületunnitöö tegemises kokkuleppimine; juhud, mil tööandjal on õigus töötajalt ühepoolselt ületunnitööd nõuda; ületundide kindlaksmääramine (töötaja „normtundide” seisukohalt); ületundide tegemise mahupiirangud; alaealise töötaja ning ohuteguritega kokkupuutuva töötaja ületunnitöö tegemise keeld; ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga või rahaliselt. Käesolev artikkel keskendub olukorrale, kus tuleb otseselt mängu raamatupidaja käsi – ületunnitöö rahas hüvitamisega seotud teemadele.
  • Kaubanduskoda soovib haruapteekide ümberkujundamiseks lisaaega
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et praegustel üldapteekidel jääks piisavalt aega muuta oma haruapteegid üldapteekideks.
  • Sester: ka sõidujagajad peavad edaspidi esitama sõidukikaardi andmed
    Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peavad lähitulevikus sõidujagamisteenust osutavad juhid rakenduses esitama ka sõidukikaardi andmed.
  • Miks pank oma kliendi tehingutesse sekkub?
    Viimasel ajal on sagenenud tarbijate pöördumised finantsinspektsiooni seoses pankade hoolsusmeetmete rakendamisega. Näiteks on finantsinspektsioonilt uuritud, kas pangal on õigus nõuda täiendavaid selgitusi ja töölepingut, et tuvastada arvelduskontole pandud sularaha algset päritolu, ja kui klient seda ei esita, kas pank võib piirata tema arvelduskonto kasutamisõigust.
  • Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused
    Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused Tegutseva ettevõtte ostmise taga võivad olla mitmesugused motiivid: näiteks soov turuosa suurendada, uuele tegevusalale siseneda või konkurentsi vähendada. Ettevõtte ostmine võib anda võimaluse laieneda ja enda positsiooni konkurentidega võrreldes parandada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes