Reede, 07 Oktoober 2016 10:25

Enne kinnisvara ostu tasub tutvuda kasutuskorra kokkuleppega

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ahti Kuuseväli, advokaat
Ahti Kuuseväli, advokaat Advokaadibüroo Heta

Kinnisasja ostmine on paljude jaoks sündmus, mis tuleb ette vaid mõned korrad elus, seetõttu on paratamatu, et selliseks ettevõtmiseks ei ole piisavalt kogemust ning ostuga kaasnevad emotsioonid varjutavad veelgi võimet kõiki riske märgata.

Kinnisvaraost, eriti kui seda tehakse vaid mõni üksik kord elus, on samas oluline sündmus, mille tagajärjed ulatuvad kaugele ja millest sõltub sinu heaolu pikki aastaid.

Kortermajade puhul aga ka ridaelamu või paarismaja osa soetamisel tuleb arvestada sellega, et igapäevane elu hakkab kulgema naabritega külg külje kõrval ja ikka tuleb ette seda, et naabritel on oma õigustest teistsugune ettekujutus kui sinul.

Selleks et erimeelsusi vältida, kasutatakse tihti võimalust sõlmida kaasomandi kasutuskorra kokkulepe, millega määratakse kindlaks üldkasutatavate ruumide ja välisterritooriumi kasutamine. Kui ostetava vara osas on kinnistusraamatusse kantud märkus kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe olemasolu kohta, siis tuleb enne vara soetamist selle kokkuleppega kindlasti tutvuda.

Kokkuleppe olemasolu avaldab üldjuhul kinnisvara väärtusele positiivset mõju, sest sel juhul on tõenäoliselt kooselu naabritega rahumeelsem ja vahel võib ka pangalaenu saamine sõltuda kasutuskorra kokkuleppe olemasolust.
Kasutuskorra kokkulepe määrab tihtipeale ära üsna olulise osa sellest, mida sa tegelikult ostad. Näiteks selle, kus sa võid autot parkida, millist keldriruumi kasutada või kas sul üldse selliseid õigusi saab olema.

Samuti selgub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppest see, millist naabrite käitumist tuleb sul tulevikus taluda. Kas näiteks naabritel on õigus sinu akna ees oleval murul sõpradega grillida või oma pesu nöörile kuivama riputada. Olukorras, kus kinnistu ei ole jagatud korteriomanditeks, sisaldub tavaliselt kasutuskorra kokkuleppes selge määratlus selle kohta, kes millist korterit võib kasutada.

Kasutuskorra kokkulepe on leping, mille keegi on varem sinu eest ära sõlminud ja mida sina pead täitma. Lepingut muuta saab hiljem üksnes siis, kui kõik ülejäänud omanikud sellega nõus on.

Hiljuti puutusin kokku olukorraga, kus arendaja oli oma rahaliste raskuste leevendamiseks andnud ühele paarismaja omanikule kasutuskorra kokkuleppega olulisi eeliseid. Seetõttu pidi paarismaja osa hilisem ostja leppima kasutuskorraga, mis oli arendajal eelnevalt teise kaasomanikuga kokku lepitud. See kokkulepe aga asetas naabrid ebavõrdsesse olukorda ning majaosa hilisemal ostjal oli õigus kasutada oluliselt väiksemat osa kinnistu territooriumist kui see, kellega arendaja oli pärast esimese osa müüki kasutuskorra kokkuleppe sõlminud.

Kokkuvõtvalt tuleb pidada meeles seda, et enne kinnisvara soetamist tasub vaadata üle kehtiv kasutuskorra kokkulepe ja arvestada sellega, et kokkuleppe hilisem muutmine on äärmiselt komplitseeritud ja vähetõenäoline.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes