Kolmapäev, 29 Märts 2017 11:17

Ettevõtted kaotasid reklaamimaksu vaidluse lõplikult ka Tartuga

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ettevõtted kaotasid reklaamimaksu vaidluse lõplikult ka Tartuga
Ettevõtted kaotasid reklaamimaksu vaidluse lõplikult ka Tartuga pixabay.com
Kuivõrd riigikohus ei võtnud kolmapäeval menetlusse ettevõtete kaebust Tartu reklaamimaksu vaidluses, jõustus varasem kohtuotsus, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada ja koguda makse; sarnasele järelduse jõudis varem riigikohus ettevõtete kaebuses Pärnu reklaamimaksu osas.

Hagi esitanud Kaubamaja AS, Neste Eesti AS, Northern European Outdoor Media OÜ, Prisma Peremarket AS, Rimi Eesti Food AS, Selver AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, JCDecaux Eesti OÜ ja Clear Channel Estonia OÜ vaidlustasid Tartu linnavalitsuse 2014. aasta suvel kaebajate suhtes tehtud reklaamimaksu tagastusnõude rahuldamata jätmise otsused.

Vaidlus oli selles, kas kohalike maksude seadus ja selle alusel kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud reklaamimaks on kooskõlas põhiseadusega. Kaebajad leidsid, et kohalike maksude seadus on vastuolus põhiseadusega, kuna sätestab reklaamimaksu tasumise kohustuse, kuid ei määra kindlaks selle kohustuse olulisi elemente.

Tartu halduskohus ja ringkonnakohus on varem jätnud kaebuse rahuldamata, leides, et põhiseadus annab kohalikule omavalitsusele õiguse seaduse alusel kehtestada ja koguda makse. Kuna riigikohus kaebust menetlusse ei võtnud, jõustub nüüd varasem kohtuotsus.

Varem on vaidlus riigikohtus lõpuni vaieldu Pärnu reklaamimakus osas, siis jõudis riigikohus sarnaselt varasemate kohtuastmetega, et kohalike omavalitsuste kehtestavad reklaamimaksud pole põhiseadusega vastuolus.

Riigikohtu üldkogu märkis, et põhiseadus lubab riiklikke ja kohalikke makse erinevalt reguleerida. Põhiseaduse järgi peab kohalik maks olema seaduses ette nähtud, samuti peab seaduses olema määratletud kohaliku maksu objekt, maksumaksja ja maksu saaja. Erinevalt riiklikust maksust ei nõua aga põhiseadus, et iga kohaliku maksu ülemmäär oleks sätestatud seaduses.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Tööinspektsioon: reedel on lühendatud tööpäev
    Eesti Vabariigi aastapäev on sel aastal laupäeval, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.
  • Konkurentsiamet: apteekide omandireform oleks odavam tühistada
    Konkurentsiameti peadirektori hinnangul oleks odavam tühistada apteekide omandipiirangu reform, mille alusel saaksid apteekide omanikud 2020. aasta aprillist olla vaid proviisorid, ja maksta juba apteegid omandanud proviisoritele hüvitist, kui hakata tähtaja kukkumisel ülejäänud apteeke riigistama, kirjutab Eesti Päevaleht.
  • Ringkonnakohus: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    15. veebruaril otsustas ka Tallinna ringkonnakohus, et riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu; viimati tegi möödunud suvel madalama astme kohus samasuguse otsuse.
  • Kaubanduskoda tahab ametiühingute seaduse muutmist
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku täiendada ametiühingute seadust nii, et seadusest tulenevad hüved antakse ettevõttepõhiselt vaid ühele ametiühingute usaldusisikule.
  • Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse
    Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse

    Internet annab varasemaga võrreldes kujutlematuid võimalusi. Interneti poolt pakutav anonüümsus on kindlasti väärtus – seda nii tagakiusatud ajakirjanikele sõnavabadust piiravates riikides või ka töötajale, kes muidu ei julge kuhugi pöörduda seoses rikkumistega, mis tööandja on salamisi toime pannud. Samal ajal võimaldab internet anonüümsust ka isikutele, kes võivad seda kuritarvitada. Nii on ka vaidluses, mille osas Eesti kohus küsis eelotsust Euroopa Liidu Kohtult. Eesti kohus küsib sisuliselt selle kohta, kui kaugele võib võltskaupa müüvate veebilehtede toimimisele kaasaaitaja minna väitega, et tema pakub võltskauba müüjatele vaid tehnilist tuge.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes