Ajakirjanduses avaldatust ei nähtu, et Vene vaguniäri investeeringute kohta oleks koostatud või kinnitatud adekvaatne äriplaan. Ettevõtte praeguse nõukogu esimehe Neeme Jõgi avalduse kohaselt ei ole juhatus selgitanud, mis äri see on, kuhu investeeritakse, mis tingimustel investeeritakse või mis kasu saab sellest EVR Cargo. Nõukogule on esitatud lünklikku informatsiooni ja riskide hindamine tundub olevat puudulik.
Sellest võib järeldada, et EVR Cargol pole Vene vaguniäriks äriplaani vähemalt nõukogule arusaadaval kujul, samuti ei ole nõukogu selgelt kinnitanud äriplaani ega otsustanud sellest tulenevaid tehinguid.
Küll aga on ajakirjanduses avaldatud andmetel 500 vagunit ja konteinerplatvormi juba tellitud. Ühtegi lepingut vagunite rendile andmiseks samas sõlmitud ei paista olevat, EVR Cargo alles kaalub tütarühingu asutamist vaguniäri otstarbeks.
Tekib küsimus, kas EVR Cargo juhtorganite liikmed on ikka teadlikud oma juhatuse ja nõukogu liikme positsiooniga kaasnevatest kohustustest ja tajuvad vastutust piisavalt. Kas EVR Cargo juhid on mõistnud, et kuigi äriühing kuulub riigile, ei ole selle puhul tegemist mitte vaid poliitilist vastutust kandva asutusega, vaid aktsiaseltsiga, kus nad võivad ka isiklikult vastutada?
Kes otsustab investeeringute tegemise?
Äriseadustiku järgi on aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamine nõukogu pädevuses, kui pädevust pole põhikirjaga antud üldkoosolekule. Investeeringuteks, laenudeks ja muudeks kohustusteks, mis ületavad aastaeelarves ettenähtud summasid, vajab juhatus nõukogu nõusolekut.
Ajakirjanduses avaldatud andmete kohaselt võib teha järelduse, et EVR Cargo nõukogu pole vagunite ostuks nõusolekut andnud. Ometi on 500 vagunit juba tellitud ning seega on EVR Cargole võetud ka kohustus nende eest tasuda või on see kulu juba tehtud. Jättes kõrvale nõukogu nõusoleku puudumise – seda on võimalik ka hiljem anda –, peame küsima, kas EVR Cargo juhatus on riigi raha investeerimisel vähemalt muus osas oma vastutust õigesti hinnanud ning hoolsuskohustust täitnud. Samuti tekib nõukogu liikmete sõnavõtte arvestades küsimus, kas nemad tajuvad adekvaatselt oma rolli ja kohustusi investeerimisotsuste tegemisel.
Suurele investeerimisplaanile pidurit tõmmanud Neeme Jõgi mõistab oma sõnade kohaselt, et vastutab nõukogu juhina „oma väärikusega ja ka seaduse silmis“. Küsimus ei ole tõesti üksnes väärikuses, vaid ka piiramatus isiklikus vastutuses.
EVR Cargo juhtorganite liikmed vastutavad investeerimisotsuste eest kogu oma isikliku varaga ning nende vastu on võimalik nõudeid esitada veel viie aasta jooksul, mil üks minister võib olla ammu teisega asendunud. Varasema ministri poliitiline toetus investeerimisotsusele ei välista juhtorganite liikmete vastutust ei sisesuhtes ühinguga ega võlausaldajate ees, kes võivad ühingu maksejõuetuse korral nõuda kahju hüvitamist ühingule.
Juhatuse ja nõukogu hoolsuskohustus
Loomulikult ei järgne igale ebaõnnestunud investeeringule juhatuse ja nõukogu vastutust, vaid ainult siis, kui juhatuse või nõukogu liikmed ei ole otsuseid vastu võttes tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Nende hoolsuskohustus tähendab, et juhtorgani liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti peab ta olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.
Riigikohus ei ole andnud seni spetsiifilisi juhiseid, mida tuleks arvestada ebastabiilse poliitilise olukorraga välisriiki tehtavate oluliste investeeringute puhul. Seadust ja kohtupraktikat arvestades tuleks sellise investeeringu poliitilisi riske hinnata ärilistest aspektidest – milline võib olla nende mõju investeeringutele, kui suur on riskiaste võrreldes tootlusega, kas sarnase riskiastmega investeeringu tegemine vastab aktsiaseltsi eesmärkidele, strateegiale ja omakapitalile, kas riske on korralikult hinnatud ja maksimaalselt maandatud.
On selge, et ainuüksi Venemaa poliitiliste tingimuste muutumisele ei saa investeeringu ebaõnnestumisel viidata, kui seda riski pole investeeringu tegemisel sisuliselt hinnatudki, vaid üksnes selle olemasolu mööndud. Tõenäoselt ei saa korraliku ettevõtja hoolsusest kaugeltki rääkida juhul, kui nõukogu ja juhatuse liikmed ei rakenda mingeid meetmeid riskide maandamiseks näiteks mõistlike lepingute sõlmimise kaudu vagunite operaatoritega juba enne kulutuste tegemist, aga ka investeeringute mitmekesistamise ja ajalise hajutamise kaudu.
Seni ajakirjanduses avaldatud andmete põhjal jääb mulje, et EVR Cargo juhatus on märkimisväärselt ületanud oma tavapäraseks majandustegevuseks ettenähtud pädevuse piire, asudes ellu viima riskantseid suurinvesteeringuid põhjaliku analüüsita. Senine nõukogu on lasknud sel juhtuda, tajumata adekvaatselt oma järelevalvekohustust.
Erainvestorid valivad üldjuhul hoolikalt oma ettevõtetele juhte, kelle kätte nad usaldavad oma raha. Kui see valik ennast ei õigusta, vahetatakse juht välja ja kohustuste eiramise korral võetakse ta vastutusele. Tahaks loota, et ka riik meie kõigi raha valdajana teeb sama hoolsaid valikuid, ning et ka riigiettevõtete juhid mõistavad, et juhtimisega kaasneb kohustus teha otsuseid korraliku ettevõtja hoolsusega ning vastutus oma kohustuste rikkumise eest on pikaajaline, piiramatu ja isiklik. On meeldiv tõdeda, et EVR Cargo tänane nõukogu esimees mõistab oma kohustusi kui ametiga kaasnevat vastutust.
