https://www.rup.ee/uudised/oigus/feed/atom 2024-04-27T09:30:54+03:00 2024-04-25T15:30:34+03:00 2024-04-25T15:30:34+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/uisuliit-tegi-treener-anna-levandile-hoiatuse Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/c6fe4edc42f061967f5de11d37e20fda_M.jpg" alt="Kaebused füüsilisest vägivallast ei leidnud komisjoni töö käigus kinnitust." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Eesti Uisuliit tegi iluuisutamistreener Anna Levandile esitatud süüdistustes otsuse piirduda hoiatusega, kui selleks moodustatud komisjon oli ära kuulanud kaebajad, tunnistajad, eksperdid ja Levandi enda ning olukorda põhjalikult analüüsinud.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Uisuliit juhib tähelepanu, et sportlased ja nende vanemad on tänapäeval varasemast nõudlikumad spordi kui protsessi suhtes ning see seab uutmoodi nõudmised treeneritele.</p> <p>Uisuliidu komisjon soovitab kõigil treeneritel vältida emotsionaalset ja kohati liiga kriitilist sõnakasutust, et vältida laste ja nende vanematega suhtlemisel konfliktseid situatsioone ja jääda mõistvaks.</p> <p>"Uisuliit soovib olla toeks nii noortele sportlastele, nende lapsevanematele kui ka treeneritele. Selleks plaanime korraldada erinevaid koolitusi ja kindlasti küsime ka treeneritelt, mis laadi koolitusi valdkonnas nad veel vajaksid. Soovitame emotsioonide, psühholoogia ning spordi vaimse poolega seotud koolitustel osaleda ka lapsevanematel, sest treeningprotsessis peavad kõik osapooled arvestama lapse individuaalsete võimete, valmisoleku ja üldise heaoluga," ütles liidu president Maire Arm, kes komisjoni tööd juhtis.</p> <p>Kaebused füüsilisest vägivallast ei leidnud komisjoni töö käigus kinnitust.</p> <p>Vaimse vägivalla ja igas koostöös aeg-ajalt ette tulevate konfliktiolukordade tõlgendamise piir on väga individuaalne, kuid üks selline vastastikku teravaks muutunud sõnaline konflikt leidis tõendamist. Anna Levandi on seda omalt poolt tunnistanud, olukorda kahetsenud ja selle pärast vabandanud.</p> <p>"Komisjonil on tekkinud paljude vestluste tulemusena veendumus, et Anna Levandile etteheidetav kriitika ja teravad väljendid on kantud tema soovist panna tippsportlaste programmis treenivad sportlased rohkem pingutama. Komisjon ei leidnud Levandi treeneritöös või tegutsemises pahatahtlikkust," lisas Arm.</p> <p>Kõik etteheited puudutasid tippsportlaste ettevalmistamise ülimalt pingelist ja nõudlikku protsessi. Komisjon on oma uurimistööd tehes leidnud, et suur osa tõsikindlana esitletud etteheited on osutunud liialdusteks, ilmnes suuri vastuolusid ja osa etteheiteid langes ära, sest asjasse puutuvad inimesed ise ei kinnitanud seda. Komisjon märkis, et puuduvad kriitiliste olukordade salvestused, kuigi treeningud toimuvad gruppides ja on avatud ka vanematele.</p> <p>"Suhtusime treeneri vastu esitatud kaebustesse äärmiselt tähelepanelikult ning kontrollisime kaebusi ja meieni jõudnud infot nii palju kui omalt poolt saime. Komisjoni töö jooksul ei laekunud meile uusi kaebusi. Võtsime ühendust kõigi meile teadaolevate inimestega, kes olid esitanud kaebuse või kelle me kirjeldatud olukordades ära tundsime, et nad ära kuulata. Samuti kuulasime ära pealtnägijate ja Anna Levandi selgitused, et saada võimalikult täielik pilt. Suhtlesime ka erinevate ekspertidega. Kokku vestles komisjon 10 inimesega ning käsitleti kuni 17 aasta taguseid episoode, mille osas mõistetavalt ei ole võimalik tõsikindlatele seisukohtadele asuda. Mõistame, et võib tekkida ootus, et komisjon on leidnud igas etteheite episoodis, kas siis selgelt seda kinnitavat või ümberlükkavat tõendusmaterjali, kuid kahjuks nii lihtne see ei ole olnud. Analüüsi raskendas, et mitmed kirjeldatud episoodid olid sõna-sõna vastu olukorrad. Lisaks muutsid mõned inimesed oma seisukohti," ütles Arm.</p> <p>Uisuliit sai Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuselt väljavõtte kaebustest iluuisutamise treener Anna Levandi suhtes 16. jaanuaril.</p> <p>31. jaanuaril otsustas liidu juhatus kaebuste käsitlemiseks moodustada komisjoni, kuhu kuulusid Maire Arm, Vadim Belobrovtsev, Jana Kuura ja Ere Lusti.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/c6fe4edc42f061967f5de11d37e20fda_M.jpg" alt="Kaebused füüsilisest vägivallast ei leidnud komisjoni töö käigus kinnitust." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Eesti Uisuliit tegi iluuisutamistreener Anna Levandile esitatud süüdistustes otsuse piirduda hoiatusega, kui selleks moodustatud komisjon oli ära kuulanud kaebajad, tunnistajad, eksperdid ja Levandi enda ning olukorda põhjalikult analüüsinud.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Uisuliit juhib tähelepanu, et sportlased ja nende vanemad on tänapäeval varasemast nõudlikumad spordi kui protsessi suhtes ning see seab uutmoodi nõudmised treeneritele.</p> <p>Uisuliidu komisjon soovitab kõigil treeneritel vältida emotsionaalset ja kohati liiga kriitilist sõnakasutust, et vältida laste ja nende vanematega suhtlemisel konfliktseid situatsioone ja jääda mõistvaks.</p> <p>"Uisuliit soovib olla toeks nii noortele sportlastele, nende lapsevanematele kui ka treeneritele. Selleks plaanime korraldada erinevaid koolitusi ja kindlasti küsime ka treeneritelt, mis laadi koolitusi valdkonnas nad veel vajaksid. Soovitame emotsioonide, psühholoogia ning spordi vaimse poolega seotud koolitustel osaleda ka lapsevanematel, sest treeningprotsessis peavad kõik osapooled arvestama lapse individuaalsete võimete, valmisoleku ja üldise heaoluga," ütles liidu president Maire Arm, kes komisjoni tööd juhtis.</p> <p>Kaebused füüsilisest vägivallast ei leidnud komisjoni töö käigus kinnitust.</p> <p>Vaimse vägivalla ja igas koostöös aeg-ajalt ette tulevate konfliktiolukordade tõlgendamise piir on väga individuaalne, kuid üks selline vastastikku teravaks muutunud sõnaline konflikt leidis tõendamist. Anna Levandi on seda omalt poolt tunnistanud, olukorda kahetsenud ja selle pärast vabandanud.</p> <p>"Komisjonil on tekkinud paljude vestluste tulemusena veendumus, et Anna Levandile etteheidetav kriitika ja teravad väljendid on kantud tema soovist panna tippsportlaste programmis treenivad sportlased rohkem pingutama. Komisjon ei leidnud Levandi treeneritöös või tegutsemises pahatahtlikkust," lisas Arm.</p> <p>Kõik etteheited puudutasid tippsportlaste ettevalmistamise ülimalt pingelist ja nõudlikku protsessi. Komisjon on oma uurimistööd tehes leidnud, et suur osa tõsikindlana esitletud etteheited on osutunud liialdusteks, ilmnes suuri vastuolusid ja osa etteheiteid langes ära, sest asjasse puutuvad inimesed ise ei kinnitanud seda. Komisjon märkis, et puuduvad kriitiliste olukordade salvestused, kuigi treeningud toimuvad gruppides ja on avatud ka vanematele.</p> <p>"Suhtusime treeneri vastu esitatud kaebustesse äärmiselt tähelepanelikult ning kontrollisime kaebusi ja meieni jõudnud infot nii palju kui omalt poolt saime. Komisjoni töö jooksul ei laekunud meile uusi kaebusi. Võtsime ühendust kõigi meile teadaolevate inimestega, kes olid esitanud kaebuse või kelle me kirjeldatud olukordades ära tundsime, et nad ära kuulata. Samuti kuulasime ära pealtnägijate ja Anna Levandi selgitused, et saada võimalikult täielik pilt. Suhtlesime ka erinevate ekspertidega. Kokku vestles komisjon 10 inimesega ning käsitleti kuni 17 aasta taguseid episoode, mille osas mõistetavalt ei ole võimalik tõsikindlatele seisukohtadele asuda. Mõistame, et võib tekkida ootus, et komisjon on leidnud igas etteheite episoodis, kas siis selgelt seda kinnitavat või ümberlükkavat tõendusmaterjali, kuid kahjuks nii lihtne see ei ole olnud. Analüüsi raskendas, et mitmed kirjeldatud episoodid olid sõna-sõna vastu olukorrad. Lisaks muutsid mõned inimesed oma seisukohti," ütles Arm.</p> <p>Uisuliit sai Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuselt väljavõtte kaebustest iluuisutamise treener Anna Levandi suhtes 16. jaanuaril.</p> <p>31. jaanuaril otsustas liidu juhatus kaebuste käsitlemiseks moodustada komisjoni, kuhu kuulusid Maire Arm, Vadim Belobrovtsev, Jana Kuura ja Ere Lusti.</p></div> 2024-04-25T07:58:40+03:00 2024-04-25T07:58:40+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/tervisekassa-n-udis-tagasi-ligi-700-000-eurot Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/df1d749cf1dec44e1fbee239cecba6c8_M.jpg" alt="Eelmisel aastal edastati järelevalvele 213 pöördumist ja kaebust. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Tervisekassa kontrollib pidevalt ravikindlustushüvitiste põhjendatust ja õigsust ning selle tulemusena nõuti eelmisel aastal tervishoiuteenuste osutajatelt tagasi ligi 700 000 eurot.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>„Tervisekassa järjepidev kontroll on suurendanud partnerite teadlikkust raviarvete täitmisel ja vähendanud põhjendamatute arvete esitamist. Seega näeme positiivset trendi raviasutuste arvete täitmise praktikas,” ütles tervisekassa järelevalve osakonna juht Jelena Kont.</p> <p>Tervisekassa järelevalve osakond teeb regulaarselt raviarvete andmekogus (standard)päringuid ja andmeanalüüse, et hinnata raviarvetel esitatud andmete õigsust ja põhjendatust ning leida kõrvalekaldeid. Selliselt kontrollitakse, kas tasutud tervishoiuteenuste arved, hüvitatavad soodusretseptid ja töövõimetuslehed on põhjendatult esitatud. </p> <p>Standardpäringute alusel kontrolliti mullu ligi 32 500 arvet, millest põhjendamatuid arveid oli 3198 summas 170 305 eurot. Tervisekassa viimastel aastatel juurutatud praktika, kus raviasutus saab krediteerida ebaõigesti esitatud jooksva aasta raviarveid ja saab sel moel vabanenud raha kasutada patsientide raviks, on tõhustanud nii Tervisekassa kui ka raviasutuste tööd. </p> <p>Eelmisel aastal edastati järelevalvele 213 pöördumist ja kaebust. Nende alusel kontrolliti ravikindlustushüvitiste õigsust ja põhjendatust 226 korral, seejuures oli osadel juhtudel vaja kontrollida mitme raviasutuse tööd.</p> <p>Oluliselt on kasvanud pöördumised seoses töövõimetuslehtede väljaandmise õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisega. Kokku kontrolliti 91 kaebuse alusel 252 töövõimetuslehe väljastamise õigsust, mille tulemusel esitati nõuded 72 töövõimetuslehe kohta summas 19 989 eurot. </p> <p>Terviseportaali kaudu esitatud raviarvete vaidlusi menetleti 90 korral ja ravimiameti pöördumiste alusel kontrolliti partnerite tegevust kümnel korral, peamiselt retseptide väljakirjutamise õigsuse asjus. Nõudeid esitati 4276 euro eest.</p> <p>Sihtvalikuga tehti kümme teemapõhist kontrolli, mille käigus võrreldi raviarve vastavust patsiendi haigusloole. Seejuures vaadati, kas raviarvel kajastuvad teenused, mida patsiendile ravidokumendi alusel osutati ja kas osutatud raviteenused olid meditsiiniliselt põhjendatud. </p> <p>„Kokkuvõttes võib öelda, et järelevalve tulemusel paraneb raviasutuste osutatud teenuste dokumenteerimise kvaliteet ja tervisekassa hüvitiste väljamaksmise aluseks olevate dokumentide õigsus. On märgata, et paljud tagasinõuded tulenevad sageli raviasutuste tahtmatutest eksimustest, nagu teenuste kodeerimisvead arvetel või teenuste ebatäpne kajastamine. Kui aga tuvastatakse süsteemne ja tahtlik pettus, tehakse leppetrahv, lõpetatakse leping ja vajadusel pöördutakse politsei poole,” kinnitas Kont.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/df1d749cf1dec44e1fbee239cecba6c8_M.jpg" alt="Eelmisel aastal edastati järelevalvele 213 pöördumist ja kaebust. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Tervisekassa kontrollib pidevalt ravikindlustushüvitiste põhjendatust ja õigsust ning selle tulemusena nõuti eelmisel aastal tervishoiuteenuste osutajatelt tagasi ligi 700 000 eurot.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>„Tervisekassa järjepidev kontroll on suurendanud partnerite teadlikkust raviarvete täitmisel ja vähendanud põhjendamatute arvete esitamist. Seega näeme positiivset trendi raviasutuste arvete täitmise praktikas,” ütles tervisekassa järelevalve osakonna juht Jelena Kont.</p> <p>Tervisekassa järelevalve osakond teeb regulaarselt raviarvete andmekogus (standard)päringuid ja andmeanalüüse, et hinnata raviarvetel esitatud andmete õigsust ja põhjendatust ning leida kõrvalekaldeid. Selliselt kontrollitakse, kas tasutud tervishoiuteenuste arved, hüvitatavad soodusretseptid ja töövõimetuslehed on põhjendatult esitatud. </p> <p>Standardpäringute alusel kontrolliti mullu ligi 32 500 arvet, millest põhjendamatuid arveid oli 3198 summas 170 305 eurot. Tervisekassa viimastel aastatel juurutatud praktika, kus raviasutus saab krediteerida ebaõigesti esitatud jooksva aasta raviarveid ja saab sel moel vabanenud raha kasutada patsientide raviks, on tõhustanud nii Tervisekassa kui ka raviasutuste tööd. </p> <p>Eelmisel aastal edastati järelevalvele 213 pöördumist ja kaebust. Nende alusel kontrolliti ravikindlustushüvitiste õigsust ja põhjendatust 226 korral, seejuures oli osadel juhtudel vaja kontrollida mitme raviasutuse tööd.</p> <p>Oluliselt on kasvanud pöördumised seoses töövõimetuslehtede väljaandmise õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisega. Kokku kontrolliti 91 kaebuse alusel 252 töövõimetuslehe väljastamise õigsust, mille tulemusel esitati nõuded 72 töövõimetuslehe kohta summas 19 989 eurot. </p> <p>Terviseportaali kaudu esitatud raviarvete vaidlusi menetleti 90 korral ja ravimiameti pöördumiste alusel kontrolliti partnerite tegevust kümnel korral, peamiselt retseptide väljakirjutamise õigsuse asjus. Nõudeid esitati 4276 euro eest.</p> <p>Sihtvalikuga tehti kümme teemapõhist kontrolli, mille käigus võrreldi raviarve vastavust patsiendi haigusloole. Seejuures vaadati, kas raviarvel kajastuvad teenused, mida patsiendile ravidokumendi alusel osutati ja kas osutatud raviteenused olid meditsiiniliselt põhjendatud. </p> <p>„Kokkuvõttes võib öelda, et järelevalve tulemusel paraneb raviasutuste osutatud teenuste dokumenteerimise kvaliteet ja tervisekassa hüvitiste väljamaksmise aluseks olevate dokumentide õigsus. On märgata, et paljud tagasinõuded tulenevad sageli raviasutuste tahtmatutest eksimustest, nagu teenuste kodeerimisvead arvetel või teenuste ebatäpne kajastamine. Kui aga tuvastatakse süsteemne ja tahtlik pettus, tehakse leppetrahv, lõpetatakse leping ja vajadusel pöördutakse politsei poole,” kinnitas Kont.</p></div> 2024-04-24T13:31:46+03:00 2024-04-24T13:31:46+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/riigikohus-parkida-tohib-igal-pool-kus-see-ei-ole-keelatud Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/341a19a3fc1745020eb2c4dc88c05518_M.jpg" alt="Riigikohus tegi parkimise kohta märgilise otsuse." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Riigikohus rõhutas tänases otsuses, et parkida tohib igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud, sest seadus ei tee parkimisaladele sellest põhimõttest erisusi.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Kohtusse pöördus juht, kes parkis sõiduki parklaalale viiva sõidutee äärde ja sai selle eest rahatrahvi. Trahvi kohaselt asus sõiduk parklas teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, mis on liiklusseadusega keelatud.</p> <p>Sõidukijuhi hinnangul ei olnud aga parklasse sissesõidu tee ääres parkimine keelatud, mistõttu oli see lubatud.</p> <p>Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus sõidukijuhiga ja selgitas, et kehtiv seadus lähtub loogikast, et parkida tohib igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud.</p> <p>Kuigi sõidukijuhile heideti ette parkimist teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, tegid kohtud kindlaks, et tegelikult parkis sõidukijuht parkimiskohtadest eemal, parklasse sissesõidu tee ääres.</p> <p>Riigikohus selgitas, et <em>eemal</em> ja <em>kõrval</em> pole samatähenduslikud mõisted ja seega saab liiklusseadust tõlgenda vaid selliselt, et see keelab parkida vahetult teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/341a19a3fc1745020eb2c4dc88c05518_M.jpg" alt="Riigikohus tegi parkimise kohta märgilise otsuse." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Riigikohus rõhutas tänases otsuses, et parkida tohib igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud, sest seadus ei tee parkimisaladele sellest põhimõttest erisusi.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Kohtusse pöördus juht, kes parkis sõiduki parklaalale viiva sõidutee äärde ja sai selle eest rahatrahvi. Trahvi kohaselt asus sõiduk parklas teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, mis on liiklusseadusega keelatud.</p> <p>Sõidukijuhi hinnangul ei olnud aga parklasse sissesõidu tee ääres parkimine keelatud, mistõttu oli see lubatud.</p> <p>Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus sõidukijuhiga ja selgitas, et kehtiv seadus lähtub loogikast, et parkida tohib igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud.</p> <p>Kuigi sõidukijuhile heideti ette parkimist teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, tegid kohtud kindlaks, et tegelikult parkis sõidukijuht parkimiskohtadest eemal, parklasse sissesõidu tee ääres.</p> <p>Riigikohus selgitas, et <em>eemal</em> ja <em>kõrval</em> pole samatähenduslikud mõisted ja seega saab liiklusseadust tõlgenda vaid selliselt, et see keelab parkida vahetult teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval.</p></div> 2024-04-23T11:56:11+03:00 2024-04-23T11:56:11+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/oiguskantsler-inimese-panek-kainestusmajja-alasti-olekus-ei-ole-sobiv-abin-u Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/fff3acac7520e3722517fb1c7dad728d_M.jpg" alt="Ülle Madise, õiguskantsler" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Õiguskantsler Ülle Madise on mures Põhja prefektuuri Tallinna kainestusmajas ohjeldusmeetmete õigusvastase kasutamise ja vaimse tervise probleemidega inimeste kinnipidamise pärast, kuna nad magavad seal alasti ja ilma madratsita, mis ei ole tema hinnangul sobiv abinõu.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Õiguskantsleri sõnul tuvastasid tema nõunikud möödunud aasta detsembris Tallinna kainestusmaja kontrollides, et seal on probleeme sellega, et kambritesse paigutatud inimestele ei anta madratseid, kambrites pole joogitopse ning meditsiiniosakonnas on kasutusel vananenud seadmed.</p> <p>„Kainestusmaja ametnikega peetud vestlustest võib järeldada, et enesevigastamisele kalduvaid inimesi on paigutatud kainestuskambrisse ka alasti ning neile pole antud madratsit. See ei ole sobiv abinõu inimese enesekahjustamise vältimiseks. Pealegi ei ole ennast kahjustava suitsiidse inimese koht kainestusmajas,” märkis õiguskantsler.</p> <p>Õiguskantsler toonitas, et enesele ohtliku inimese kainestuskambrisse paigutamise kohta peab otsuse tegema kainestusmaja tervishoiutöötaja. „Põhjalik ja korrektne esmane tervisekontroll on äärmiselt oluline nii inimese enda kui ka personali seisukohast. Nii saab muu hulgas kindlaks teha, kas inimesel võib olla vaimse tervise probleeme ning kalduvust enesekahjustamisele,” lisas õiguskantsler.</p> <p>Kainestusmajja toodud inimest kontrollib kõigepealt õde, kes otsustab, kas inimese võib paigutada kainestuskambrisse või mitte. „Kui tervishoiutöötaja leiab, et inimeselt peab enne kainestuskambrisse paigutamist tema turvalisuse huvides riided ära võtma, peab talle viivitamata andma asemele ohutu riietuse. Lisaks tuleb inimesele väljastada rebenemiskindel madrats,” rõhutas õiguskantsler.</p> <p>Lisaks avastasid õiguskantsleri nõunikud möödunud aasta lõpus Tallinna kainestusmajas läbiviidud kontrollkäigul, et kainestusmaja kambrites ei ole joogitopse. Kainestusmaja ametnikud ei osanud ka selgitada, miks ei saa kainestusmajja toodud inimesele ühekordselt kasutatavat topsi anda. „Selleks, et kinnipeetu saaks kainestuskambris joogivett paremini kätte, tuleks talle anda kambrisse kaasa puhas joogitops,” leidis õiguskantsler.</p> <p>Veel selgus, et politseinike kaasabil seotakse joobes inimene kainestusmaja meditsiiniosakonnas sageli voodi külge riidest rihmadega, et oleks võimalik talle meditsiiniabi osutada. Näiteks seoti mullu 28. novembril meditsiiniosakonnas voodi külge inimene, kes oli kontaktne, kuid meditsiinitöötaja hinnangul ebaadekvaatne ja rahutu. „Inimese ohjeldamine kainestusmajas tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil ei ole lubatud,” toonitas õiguskantsler.</p> <p>Arstiabi andmise ajal võib inimese liikumisvabadust piirata vaid tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel, psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel teatud juhtudel nakkushaigele tahtest olenematu ravi osutamisel.</p> <p>Vestlusest kainestusmaja töötajatega selgus, et mitu meditsiiniosakonna vererõhumõõtjat on vananenud ning seetõttu ei ole võimalik kainestusmajja toodud inimestele teha esmast tervisekontrolli kiiresti ja täpselt. </p> <blockquote> <h3>Kuna seadmed on vanad, ei ole nende mõõtmistulemused usaldusväärsed. Talvel võib ette tulla juhtumeid, kus kainestusmajja tuuakse alajahtumise tunnustega inimesi, kellele tuleb otsekohe osutada meditsiiniabi. Meditsiiniosakonnas puudub aga vedelike soojenduskapp, mida saaks kasutada alajahtunud patsientide raviks vajalike vedelike soojendamiseks,</h3> <p>märkis õiguskantsler.</p> </blockquote></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/fff3acac7520e3722517fb1c7dad728d_M.jpg" alt="Ülle Madise, õiguskantsler" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Õiguskantsler Ülle Madise on mures Põhja prefektuuri Tallinna kainestusmajas ohjeldusmeetmete õigusvastase kasutamise ja vaimse tervise probleemidega inimeste kinnipidamise pärast, kuna nad magavad seal alasti ja ilma madratsita, mis ei ole tema hinnangul sobiv abinõu.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Õiguskantsleri sõnul tuvastasid tema nõunikud möödunud aasta detsembris Tallinna kainestusmaja kontrollides, et seal on probleeme sellega, et kambritesse paigutatud inimestele ei anta madratseid, kambrites pole joogitopse ning meditsiiniosakonnas on kasutusel vananenud seadmed.</p> <p>„Kainestusmaja ametnikega peetud vestlustest võib järeldada, et enesevigastamisele kalduvaid inimesi on paigutatud kainestuskambrisse ka alasti ning neile pole antud madratsit. See ei ole sobiv abinõu inimese enesekahjustamise vältimiseks. Pealegi ei ole ennast kahjustava suitsiidse inimese koht kainestusmajas,” märkis õiguskantsler.</p> <p>Õiguskantsler toonitas, et enesele ohtliku inimese kainestuskambrisse paigutamise kohta peab otsuse tegema kainestusmaja tervishoiutöötaja. „Põhjalik ja korrektne esmane tervisekontroll on äärmiselt oluline nii inimese enda kui ka personali seisukohast. Nii saab muu hulgas kindlaks teha, kas inimesel võib olla vaimse tervise probleeme ning kalduvust enesekahjustamisele,” lisas õiguskantsler.</p> <p>Kainestusmajja toodud inimest kontrollib kõigepealt õde, kes otsustab, kas inimese võib paigutada kainestuskambrisse või mitte. „Kui tervishoiutöötaja leiab, et inimeselt peab enne kainestuskambrisse paigutamist tema turvalisuse huvides riided ära võtma, peab talle viivitamata andma asemele ohutu riietuse. Lisaks tuleb inimesele väljastada rebenemiskindel madrats,” rõhutas õiguskantsler.</p> <p>Lisaks avastasid õiguskantsleri nõunikud möödunud aasta lõpus Tallinna kainestusmajas läbiviidud kontrollkäigul, et kainestusmaja kambrites ei ole joogitopse. Kainestusmaja ametnikud ei osanud ka selgitada, miks ei saa kainestusmajja toodud inimesele ühekordselt kasutatavat topsi anda. „Selleks, et kinnipeetu saaks kainestuskambris joogivett paremini kätte, tuleks talle anda kambrisse kaasa puhas joogitops,” leidis õiguskantsler.</p> <p>Veel selgus, et politseinike kaasabil seotakse joobes inimene kainestusmaja meditsiiniosakonnas sageli voodi külge riidest rihmadega, et oleks võimalik talle meditsiiniabi osutada. Näiteks seoti mullu 28. novembril meditsiiniosakonnas voodi külge inimene, kes oli kontaktne, kuid meditsiinitöötaja hinnangul ebaadekvaatne ja rahutu. „Inimese ohjeldamine kainestusmajas tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil ei ole lubatud,” toonitas õiguskantsler.</p> <p>Arstiabi andmise ajal võib inimese liikumisvabadust piirata vaid tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel, psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel teatud juhtudel nakkushaigele tahtest olenematu ravi osutamisel.</p> <p>Vestlusest kainestusmaja töötajatega selgus, et mitu meditsiiniosakonna vererõhumõõtjat on vananenud ning seetõttu ei ole võimalik kainestusmajja toodud inimestele teha esmast tervisekontrolli kiiresti ja täpselt. </p> <blockquote> <h3>Kuna seadmed on vanad, ei ole nende mõõtmistulemused usaldusväärsed. Talvel võib ette tulla juhtumeid, kus kainestusmajja tuuakse alajahtumise tunnustega inimesi, kellele tuleb otsekohe osutada meditsiiniabi. Meditsiiniosakonnas puudub aga vedelike soojenduskapp, mida saaks kasutada alajahtunud patsientide raviks vajalike vedelike soojendamiseks,</h3> <p>märkis õiguskantsler.</p> </blockquote></div> 2024-04-23T09:56:37+03:00 2024-04-23T09:56:37+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/aktsiakapitali-taiendamine-fondiemissiooni-teel Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/fe690eefc5ae66152a240b21b2cb91e1_M.jpg" alt="Jaak Siim, vandeadvokaat, partner, Cuesta Advokaadibüroo " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Kas aktsiakapitali saab täiendada fondiemissiooni teel eelmiste aastate kasumist-aastatel 2011-2122 kogunenud kasumist? Dividende pole makstud. Palun ka äriseadustiku vastavat paragrahvi.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p><em>Vastab <strong>Jaak Siim</strong>, vandeadvokaat, Cuesta Advokaadibüroo:</em></p> <p>Aktsiaseltsis on võimalik aktsiakapitali suurendada sissemakseid tegemata kasumi arvel ehk fondiemissiooniga.</p> <p>Fondiemissioon on reguleeritud äriseadustiku §-s 350 analoogselt osaühingus läbiviidava fondiemissiooniga.</p> <p>Eesti õiguses jaotamata kasumi arvel läbi viidud fondiemissiooni dividendina ei vaadelda, kuna selle raames äriühingust väljamakseid ei tehta. Fondiemissiooni käigus aktsiakapital suureneb, puhaskasum aktsia kohta ja dividend aktsia kohta samas vähenevad. </p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/fe690eefc5ae66152a240b21b2cb91e1_M.jpg" alt="Jaak Siim, vandeadvokaat, partner, Cuesta Advokaadibüroo " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Kas aktsiakapitali saab täiendada fondiemissiooni teel eelmiste aastate kasumist-aastatel 2011-2122 kogunenud kasumist? Dividende pole makstud. Palun ka äriseadustiku vastavat paragrahvi.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p><em>Vastab <strong>Jaak Siim</strong>, vandeadvokaat, Cuesta Advokaadibüroo:</em></p> <p>Aktsiaseltsis on võimalik aktsiakapitali suurendada sissemakseid tegemata kasumi arvel ehk fondiemissiooniga.</p> <p>Fondiemissioon on reguleeritud äriseadustiku §-s 350 analoogselt osaühingus läbiviidava fondiemissiooniga.</p> <p>Eesti õiguses jaotamata kasumi arvel läbi viidud fondiemissiooni dividendina ei vaadelda, kuna selle raames äriühingust väljamakseid ei tehta. Fondiemissiooni käigus aktsiakapital suureneb, puhaskasum aktsia kohta ja dividend aktsia kohta samas vähenevad. </p></div> 2024-04-22T14:50:19+03:00 2024-04-22T14:50:19+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/riigikohus-mittevaralise-kahju-huvitised-peavad-ajaga-kaasas-kaima Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/87b927b889e6f31d9486cbd66f054325_M.jpg" alt="Riigikohus lahendas juhtumit, kus kannatanu oli saanud liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases otsuses, millest oleneb liikluses saadud tervisekahjustuse eest määratava mittevaralise kahju hüvitise suurus, märkides, et valuraha suurused peavad ajaga kaasas käima. </p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Riigikohus lahendas juhtumit, kus kannatanu oli saanud liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse.</p> <p>Süüdistatav, kes juhtis maanteel kaubikut, ei arvestanud raskete tee- ja ilmastikuoludega ning sõitis liiga kiiresti.</p> <p>Seetõttu kaotas tema kaubik juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku kannatanu juhitud sõiduautoga. Tagajärjena sai kannatanu raske tervisekahjustuse, mille ravi on kestnud aastaid, kuid mis pole sellele vaatamata täielikult taandunud.</p> <p>Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et kannatanu tervisekahjustused põhjustasid tema elukvaliteedi olulise ja püsiva halvenemise.</p> <p>Kannatanu nõudis liiklusõnnetuse põhjustanud süüdistatavalt ja tema kindlustusandjalt mittevaralise kahju hüvitiseks 30 000 eurot, millest kindlustusandja tasus vabatahtlikult 13 500 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis süüdistatavalt ning tema kindlustusandjalt täiendavalt välja veel 16 500 eurot. Ringkonnakohus jättis aga täiendava kahjuhüvitise kannatanule välja mõistmata, leides, et kindlustusandja vabatahtlikult makstud summa on senise kohtupraktika valguses piisav.</p> <p>Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jõustas maakohtu otsuse, leides, et kannatanu nõutud 30 000 euro suurust hüvitist ei saa juhtumi asjaoludel pidada ülemääraseks.</p> <p>Seejuures märkis kriminaalkolleegium, et mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused on küll üks tegur, mida kohus peab hüvitist määrates arvestama, kuid see ei ole teistest kaalutlustest tähtsam.</p> <p>Lisaks selgitas riigikohus, milline tähendus on liikluskindlustuse seaduses ette nähtud nn eelduslikel mittevaralise kahju hüvitistel, mille suurus ulatub ka kõige raskemate tervisekahjustuste korral üksnes 3200 euroni.</p> <p>Kriminaalkolleegium märkis, et need summad on sisuliselt kahjuhüvitiste alammäärad. Ei liiklusõnnetuse põhjustaja ega tema kindlustusandja vastutus kannatanule tervisekahjustusega põhjustatud mittevaralise kahju eest ei ole piiratud liikluskindlustuse seaduses sätestatud summadega. Kohus võib määrata kannatanule ka palju suurema hüvitise.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/87b927b889e6f31d9486cbd66f054325_M.jpg" alt="Riigikohus lahendas juhtumit, kus kannatanu oli saanud liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases otsuses, millest oleneb liikluses saadud tervisekahjustuse eest määratava mittevaralise kahju hüvitise suurus, märkides, et valuraha suurused peavad ajaga kaasas käima. </p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Riigikohus lahendas juhtumit, kus kannatanu oli saanud liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse.</p> <p>Süüdistatav, kes juhtis maanteel kaubikut, ei arvestanud raskete tee- ja ilmastikuoludega ning sõitis liiga kiiresti.</p> <p>Seetõttu kaotas tema kaubik juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku kannatanu juhitud sõiduautoga. Tagajärjena sai kannatanu raske tervisekahjustuse, mille ravi on kestnud aastaid, kuid mis pole sellele vaatamata täielikult taandunud.</p> <p>Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et kannatanu tervisekahjustused põhjustasid tema elukvaliteedi olulise ja püsiva halvenemise.</p> <p>Kannatanu nõudis liiklusõnnetuse põhjustanud süüdistatavalt ja tema kindlustusandjalt mittevaralise kahju hüvitiseks 30 000 eurot, millest kindlustusandja tasus vabatahtlikult 13 500 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis süüdistatavalt ning tema kindlustusandjalt täiendavalt välja veel 16 500 eurot. Ringkonnakohus jättis aga täiendava kahjuhüvitise kannatanule välja mõistmata, leides, et kindlustusandja vabatahtlikult makstud summa on senise kohtupraktika valguses piisav.</p> <p>Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jõustas maakohtu otsuse, leides, et kannatanu nõutud 30 000 euro suurust hüvitist ei saa juhtumi asjaoludel pidada ülemääraseks.</p> <p>Seejuures märkis kriminaalkolleegium, et mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused on küll üks tegur, mida kohus peab hüvitist määrates arvestama, kuid see ei ole teistest kaalutlustest tähtsam.</p> <p>Lisaks selgitas riigikohus, milline tähendus on liikluskindlustuse seaduses ette nähtud nn eelduslikel mittevaralise kahju hüvitistel, mille suurus ulatub ka kõige raskemate tervisekahjustuste korral üksnes 3200 euroni.</p> <p>Kriminaalkolleegium märkis, et need summad on sisuliselt kahjuhüvitiste alammäärad. Ei liiklusõnnetuse põhjustaja ega tema kindlustusandja vastutus kannatanule tervisekahjustusega põhjustatud mittevaralise kahju eest ei ole piiratud liikluskindlustuse seaduses sätestatud summadega. Kohus võib määrata kannatanule ka palju suurema hüvitise.</p></div> 2024-04-19T08:34:58+03:00 2024-04-19T08:34:58+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/ka-piiratud-teov-imega-isik-peab-tagastama-laenuandjale-tuhise-lepingu-alusel-saadu Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/d3c1b65907351628a7e55eced6e10297_M.jpg" alt="Piiratud teovõimega isik võttis tarbimislaenu, mille tagastas vaid osaliselt." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Riigikohus selgitas, et seaduse järgi peab ka piiratud teovõimega isik tagastama laenuandjale tühise lepingu alusel saadu.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Siiski ei pruugi niisuguse lepingu alusel saadu alati kvalifitseeruda laenuandja arvel alusetult rikastumiseks.</p> <p>Piiratud teovõimega isik võttis tarbimislaenu, mille tagastas vaid osaliselt. Nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohus selgitasid, et selline piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta sõlmitud laenuleping on tühine.</p> <p>Seega ei pea laenu võtnud piiratud teovõimega isik täitma lepinguga seotud kõrvalkohustusi, näiteks maksma intressi. Hoolimata lepingu tühisusest tuleb tavaolukorras tagasi maksta lepingu alusel saadud raha.</p> <p>Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et piiratud teovõimega isikul on muude isikutega võrreldes siiski laiem võimalus esitada rikastumise äralangemise vastuväide, millega end kaitsta juhul, kui saadu on ära kulutatud. Näiteks, kui piiratud teovõimega isik on saadu arvel teinud kulutusi, mida mõistlik seaduslik esindaja ei oleks sarnases olukorras põhjendatuks pidanud, ja kulutuste eest ei ole vastusooritust saadud või selle väärtus ei ole säilinud, võib rikastumine olla ära langenud.</p> <p>Riigikohtu tsiviilkolleegium lisas, et seejuures tuleb arvestada, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, millega ta on saadu ära kulutanud, võib omakorda olla tühine. Sel juhul on piiratud teovõimega isikul võimalik nõuda tehingu alusel üleantu tagastamist.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/d3c1b65907351628a7e55eced6e10297_M.jpg" alt="Piiratud teovõimega isik võttis tarbimislaenu, mille tagastas vaid osaliselt." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Riigikohus selgitas, et seaduse järgi peab ka piiratud teovõimega isik tagastama laenuandjale tühise lepingu alusel saadu.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Siiski ei pruugi niisuguse lepingu alusel saadu alati kvalifitseeruda laenuandja arvel alusetult rikastumiseks.</p> <p>Piiratud teovõimega isik võttis tarbimislaenu, mille tagastas vaid osaliselt. Nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohus selgitasid, et selline piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta sõlmitud laenuleping on tühine.</p> <p>Seega ei pea laenu võtnud piiratud teovõimega isik täitma lepinguga seotud kõrvalkohustusi, näiteks maksma intressi. Hoolimata lepingu tühisusest tuleb tavaolukorras tagasi maksta lepingu alusel saadud raha.</p> <p>Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et piiratud teovõimega isikul on muude isikutega võrreldes siiski laiem võimalus esitada rikastumise äralangemise vastuväide, millega end kaitsta juhul, kui saadu on ära kulutatud. Näiteks, kui piiratud teovõimega isik on saadu arvel teinud kulutusi, mida mõistlik seaduslik esindaja ei oleks sarnases olukorras põhjendatuks pidanud, ja kulutuste eest ei ole vastusooritust saadud või selle väärtus ei ole säilinud, võib rikastumine olla ära langenud.</p> <p>Riigikohtu tsiviilkolleegium lisas, et seejuures tuleb arvestada, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, millega ta on saadu ära kulutanud, võib omakorda olla tühine. Sel juhul on piiratud teovõimega isikul võimalik nõuda tehingu alusel üleantu tagastamist.</p></div> 2024-04-16T08:43:43+03:00 2024-04-16T08:43:43+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/prokuror-taotleb-repsile-tingimisi-vanglakaristust Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/27caaa605e97afb6e2e33112050f5cee_M.jpg" alt="Mailis Reps, endine haridus- ja teadusminister" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Riigiprokurör Kadri Väling taotles eile endisele haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile omastamise ja kelmuse eest tingimisi vanglakaristust.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Prokurör taotles Repsile omastamise eest kuue kuu pikkust vangistust ja kelmuse eest üheaastast vangistust ning leidis, et kergema karistuse võib lugeda kaetuks rangema karistusega ehk tema lõplikuks karistuseks jääks tingimisi üheaastane vangistus üheaastase katseajaga.</p> <p>Prokurör toetab haridusministeeriumi tsiviilhagi, kuid summas 6401 eurot, mis kajastub ka süüdistuses. Samas on ministeerium esitanud tsiviilhagi summas 118 000 eurot.</p> <p>Repsi kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla peavad oma kaitsekõned homme, ütles kohtu pressiesindaja Viivika Siplane.</p> <p>Mailis Reps pani prokuratuuri süüdistuse järgi toime omastamise, kuna andis ministrina ministeeriumi töötajatele korraldusi oma lastega seotud ülesannete täitmiseks.</p> <p>Samuti kasutas ta ministeeriumi kütusekaarti ebaseaduslikult ja kattis ministeeriumi ruumides oma sünnipäeva pidamisega seotud kulutused ministeeriumi rahast. Kelmuse alla kuulub kurikuulsa kohvimasina kojuviimine. </p> <p>Veel tasus ministeerium Repsi perekonnaliikme lennukulud, maksis vabaajaüritusega seotud transpordi ja majutuse ning Repsi restoranis tähistatud juubelisünnipäeva eest, märkis süüdistus.</p> <p>Süüdistuse kohaselt kattis Mailis Reps ministeeriumi vahenditest isiklikke kulutusi umbes 6400 euro eest.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/27caaa605e97afb6e2e33112050f5cee_M.jpg" alt="Mailis Reps, endine haridus- ja teadusminister" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Riigiprokurör Kadri Väling taotles eile endisele haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile omastamise ja kelmuse eest tingimisi vanglakaristust.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Prokurör taotles Repsile omastamise eest kuue kuu pikkust vangistust ja kelmuse eest üheaastast vangistust ning leidis, et kergema karistuse võib lugeda kaetuks rangema karistusega ehk tema lõplikuks karistuseks jääks tingimisi üheaastane vangistus üheaastase katseajaga.</p> <p>Prokurör toetab haridusministeeriumi tsiviilhagi, kuid summas 6401 eurot, mis kajastub ka süüdistuses. Samas on ministeerium esitanud tsiviilhagi summas 118 000 eurot.</p> <p>Repsi kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla peavad oma kaitsekõned homme, ütles kohtu pressiesindaja Viivika Siplane.</p> <p>Mailis Reps pani prokuratuuri süüdistuse järgi toime omastamise, kuna andis ministrina ministeeriumi töötajatele korraldusi oma lastega seotud ülesannete täitmiseks.</p> <p>Samuti kasutas ta ministeeriumi kütusekaarti ebaseaduslikult ja kattis ministeeriumi ruumides oma sünnipäeva pidamisega seotud kulutused ministeeriumi rahast. Kelmuse alla kuulub kurikuulsa kohvimasina kojuviimine. </p> <p>Veel tasus ministeerium Repsi perekonnaliikme lennukulud, maksis vabaajaüritusega seotud transpordi ja majutuse ning Repsi restoranis tähistatud juubelisünnipäeva eest, märkis süüdistus.</p> <p>Süüdistuse kohaselt kattis Mailis Reps ministeeriumi vahenditest isiklikke kulutusi umbes 6400 euro eest.</p></div> 2024-04-15T10:18:06+03:00 2024-04-15T10:18:06+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/kas-kov-idele-pandud-sotsiaalhoolekandekohustuste-taitmine-on-riiklik-v-i-kohalik-ulesanne Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/1c5dea62ea5fa563caaef250cd4e2e70_M.jpg" alt="Avalikku istungit saab jälgida nii veebis kui ka kohapeal." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Homme, 16. aprillil kell 10.30 algaval avalikul istungil arutatakse Riigikohtus, kas sotsiaalhoolekande seadusega omavalitsusüksustele pandud kohustuste täitmine on riiklik või kohalik ülesanne.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Eelmise aasta lõpus pöördusid Põlva ja Räpina vallavolikogud ning Tartu linnavolikogu Riigikohtusse. Kohalikud omavalitsused leiavad, et sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega tekkinud täiendav kohustus rahastada üldhooldusteenuse osutamist teenuse saaja või tema seadusjärgsete ülalpidajate asemel on riiklik ülesanne, kuid riik pole selleks raha ette näinud. See rikub volikogude hinnangul aga põhiseaduses sätestatud tagatist, mille kohaselt omavalitsusüksusel on õigus talle seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule finantseerimisele riigieelarvest.</p> <p>Arvestades vaidluse all oleva küsimuse suurt ühiskondlikku kaalu ja võimalikke pikaajalisi mõjusid omavalitsusüksuste rahastamise põhimõtetele, andis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja lahendamiseks üle Riigikohtu üldkogule, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.</p> <p>Riigikohtunik Heili Sepa sõnul on vaidluse keskseks küsimuseks, kuidas kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustusi põhiseaduse valguses liigitada. „Riigikohtu üldkogu on võtnud varem kohalike omavalitsuste rahastamist aluseks ülesannete kaksikjaotuse riiklikeks või kohalikeks. Riigikohtu pädevuses on kontrollida, kas õigustloovates aktides on ülesanded õigesti määratletud – kas kohalikuks ülesandeks ei ole loetud põhiseaduse mõttes riiklik ülesanne või vastupidi,“ rääkis Sepp.</p> <p>Ta lisas, et kui tegemist on riikliku ülesandega, nõuab põhiseadus, et ülesannet tuleb täielikult finantseerida riigieelarvest. „Aga ka juhul, kui tegu on kohaliku ülesandega, peab omavalitsuste rahastamissüsteem olema stabiilne,“ selgitas riigikohtunik.</p> <p>Avalikku istungit saab jälgida nii veebiülekandena kui ka Tartus kohapeal.</p> <p>Kuna istekohtade arv kohtusaalis on piiratud, tuleb  <a href="https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx?id=kwGBWOPPtEOdXbyhtU8vLci-q5MsVfFCiuGazFMPbBtUMTdZTUU3T0gwTjZMRU5ZUFFSRFEyQUo2Ti4u" target="_blank">osalemise huvist märku anda</a> hiljemalt 15. aprillil kl 13. Kohti jagub vaid varasematele registreerujatele.</p> <p>Kõigile huvi avaldanutele saadetakse hiljemalt 15. aprillil, kui registreerumine on lõppenud, info, kas õnnestus broneerida koht saalis või saab istungit vaadata veebiülekandena.<strong><br /></strong></p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/1c5dea62ea5fa563caaef250cd4e2e70_M.jpg" alt="Avalikku istungit saab jälgida nii veebis kui ka kohapeal." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Homme, 16. aprillil kell 10.30 algaval avalikul istungil arutatakse Riigikohtus, kas sotsiaalhoolekande seadusega omavalitsusüksustele pandud kohustuste täitmine on riiklik või kohalik ülesanne.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Eelmise aasta lõpus pöördusid Põlva ja Räpina vallavolikogud ning Tartu linnavolikogu Riigikohtusse. Kohalikud omavalitsused leiavad, et sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega tekkinud täiendav kohustus rahastada üldhooldusteenuse osutamist teenuse saaja või tema seadusjärgsete ülalpidajate asemel on riiklik ülesanne, kuid riik pole selleks raha ette näinud. See rikub volikogude hinnangul aga põhiseaduses sätestatud tagatist, mille kohaselt omavalitsusüksusel on õigus talle seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule finantseerimisele riigieelarvest.</p> <p>Arvestades vaidluse all oleva küsimuse suurt ühiskondlikku kaalu ja võimalikke pikaajalisi mõjusid omavalitsusüksuste rahastamise põhimõtetele, andis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja lahendamiseks üle Riigikohtu üldkogule, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.</p> <p>Riigikohtunik Heili Sepa sõnul on vaidluse keskseks küsimuseks, kuidas kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustusi põhiseaduse valguses liigitada. „Riigikohtu üldkogu on võtnud varem kohalike omavalitsuste rahastamist aluseks ülesannete kaksikjaotuse riiklikeks või kohalikeks. Riigikohtu pädevuses on kontrollida, kas õigustloovates aktides on ülesanded õigesti määratletud – kas kohalikuks ülesandeks ei ole loetud põhiseaduse mõttes riiklik ülesanne või vastupidi,“ rääkis Sepp.</p> <p>Ta lisas, et kui tegemist on riikliku ülesandega, nõuab põhiseadus, et ülesannet tuleb täielikult finantseerida riigieelarvest. „Aga ka juhul, kui tegu on kohaliku ülesandega, peab omavalitsuste rahastamissüsteem olema stabiilne,“ selgitas riigikohtunik.</p> <p>Avalikku istungit saab jälgida nii veebiülekandena kui ka Tartus kohapeal.</p> <p>Kuna istekohtade arv kohtusaalis on piiratud, tuleb  <a href="https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx?id=kwGBWOPPtEOdXbyhtU8vLci-q5MsVfFCiuGazFMPbBtUMTdZTUU3T0gwTjZMRU5ZUFFSRFEyQUo2Ti4u" target="_blank">osalemise huvist märku anda</a> hiljemalt 15. aprillil kl 13. Kohti jagub vaid varasematele registreerujatele.</p> <p>Kõigile huvi avaldanutele saadetakse hiljemalt 15. aprillil, kui registreerumine on lõppenud, info, kas õnnestus broneerida koht saalis või saab istungit vaadata veebiülekandena.<strong><br /></strong></p></div> 2024-04-15T08:23:49+03:00 2024-04-15T08:23:49+03:00 https://www.rup.ee/uudised/oigus/haaberstis-saab-taas-tasuta-igusn-u Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/600da5c4496d7f6ab474b3cc75eed687_M.jpg" alt="Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Tallinnas Haaberstis tuleb 18. aprillil õigusnõustamise päev, mille raames on elanikel võimalus tasuta konsulteerida kogenud õigusekspertidega.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Õigusnõustamise päeva raames on võimalik tasuta õigusnõu saada perekonnaõiguse, pärimisõiguse, võlaõiguse, lepinguõiguse, tööõiguse, maksuõiguse, tarbijakaitse, täitemenetluse ja korteriühistutega seotud küsimustes, samuti suhtlemisel kohalike omavalitsuste või riigiasutustega.</p> <p>Sel aastal annavad õigusnõu Eesti Juristide Liidu spetsialistid – notarid, juristid, advokaadid, kohtutäiturid. Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles.  Eelregistreerimist ei toimu ning kliente teenindatakse elavas järjekorras.</p> <p>Nõustamisele võib minna ka muul endale sobival kuupäeval sõltumata sellest, millises linnaosas elatakse. Lisainfo on kodulehel <a href="http://www.tallinn.ee/oigusnoustamine" target="_blank">www.tallinn.ee/oigusnoustamine</a>.</p> <p>Õigusnõustamise päev on 18. aprillil kell 14-18 Õismäe vaba aja keskuses.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/600da5c4496d7f6ab474b3cc75eed687_M.jpg" alt="Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Tallinnas Haaberstis tuleb 18. aprillil õigusnõustamise päev, mille raames on elanikel võimalus tasuta konsulteerida kogenud õigusekspertidega.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Õigusnõustamise päeva raames on võimalik tasuta õigusnõu saada perekonnaõiguse, pärimisõiguse, võlaõiguse, lepinguõiguse, tööõiguse, maksuõiguse, tarbijakaitse, täitemenetluse ja korteriühistutega seotud küsimustes, samuti suhtlemisel kohalike omavalitsuste või riigiasutustega.</p> <p>Sel aastal annavad õigusnõu Eesti Juristide Liidu spetsialistid – notarid, juristid, advokaadid, kohtutäiturid. Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles.  Eelregistreerimist ei toimu ning kliente teenindatakse elavas järjekorras.</p> <p>Nõustamisele võib minna ka muul endale sobival kuupäeval sõltumata sellest, millises linnaosas elatakse. Lisainfo on kodulehel <a href="http://www.tallinn.ee/oigusnoustamine" target="_blank">www.tallinn.ee/oigusnoustamine</a>.</p> <p>Õigusnõustamise päev on 18. aprillil kell 14-18 Õismäe vaba aja keskuses.</p></div>