Kolmapäev, 19 Aprill 2017 14:28

Finantsinspektsioon ei andnud Ühistupangale tegevusluba

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Finantsinspektsioon peatas Eesti Ühistupangale tegevusloa taotluse läbivaatamise ja seega Ühistupangale luba ei andnud, kuna ei saanud soovitud lisainfot Edgar Savisaare kohta; Ühistupank plaanib otsuse vaidlustada.

Teisipäeval toimunud Eesti Ühistupanga nõukogu koosolekul toetas nõukogu panga juhatuse seisukohta vaidlustada finantsinspektsiooni otsus loobuda Eesti Ühistupanga tegevusloa taotluse läbivaatamisest. "Me ei nõustu finantsinspektsiooni seisukohaga, et Tallinna linn institutsioonina pole piisavalt usaldusväärne panga liige," sõnas panga juhatuse liige Ülle Mathiesen pressiteates.

Eesti Ühistupank esitas finantsinspektsioonile taotluse pangandustegevuse loa saamiseks 2016. aasta jaanuaris. "Natuke rohkem kui aasta ja kaks kuud hiljem, pärast mitmeid kohtumisi ja tihedat kirjavahetust jõudis finantsinspektsioon seisukohani, et nad loobuvad meie tegevusloa taotluse läbivaatamisest. ametlikult teatasid nad meile oma otsusest 5. aprillil 2017," ütles Mathiesen. Finantsinspektsioon põhjendas oma otsust asjaoluga, et nad ei saa piisavalt hinnata Tallinna linna usaldusväärsust panga ühe asutajana, kui nad ei saa lisainfot Edgar Savisaare kohta.

"See põhjendus tundub panga juhatusele kummaline, sest Edgar Savisaar on juba pikemat aega kohtu otsusega Tallinna linna juhtimisest kõrvaldatud. Samuti nõudis finantsinspektsioon meie käest Edgar Savisaare ja Tallinna linnavolikogu esimehe Kalev Kalloga seotud kohtuasja süüdistusakte, mida Eesti Ühistupanga juhtkonnal on õiguslikult võimatu finantsinspektsioonile esitada. Meie hinnangul ei ole põhjust Tallinna linna kui institutsiooni finantsilises usaldusväärsuses küll kahelda," sõnas Mathiesen.

Tallinna finantstugevust näitab Ühistupanga hinnangul ka rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody's hiljutine otsus tõsta linna reiting tasemele A2.

"Kuigi finantsinspektsioon loobus hindamast meie panga äriplaani, riskide haldamise põhimõtteid ja veel mitmeid pangana tegutsemiseks vajalikke dokumente, mis juhatus on viimase pooleteise aasta jooksul ette valmistanud ja finantsinspektsioonile esitanud, usume jätkuvalt, et Eesti Ühistupanka on Eesti ühiskonna ja majanduse arenguks vaja," lisas Mathiesen.

Ühistupangal on 161 eraisikust ja juriidilisest isikust liiget. Nende hulgas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada?
    Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada? Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid), vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast. Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tekkimisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.
  • Tartu halduskohus küsib kivikalme asjus nõu Euroopa Kohtult
    Tartu halduskohus pöördus Euroopa Kohtusse, paludes sellelt eelotsust, kas põllumajandustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetega kaitstakse ka Eestis asuvaid kivikalmeid.
  • Sundliitmise valitsuse määruseid ei saa vaidlustada halduskohtus
    Riigikohus ei võtnud menetlusse Võru, Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina, Emmaste, Rakke ja Koeru valla määruskaebusi, kes taotlesid halduskohtult valdade sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.
  • Töövõimereform ei ole kutsehaiguse hüvitamine korda muutnud
    Töövõimereformi käigus ei ole muutunud tööandja kohustus maksta tööõnnetuse või kutsehaiguse korral kahjuhüvitist, samuti ei ole muutunud üldised kahjuhüvitise maksmise tingimused, vastas sotsiaalministeerium advokaadibüroole LMP.
  • EL-i andmekaitsjad piiraks tööandjate taustauuringuid sotsiaalmeedias
    Tööandjad ei tohiks ilma põhjuseta uurida töölesoovivate inimeste sotsiaalmeediakontosid, leidis Euroopa Liidu juhtivatest andmekaitse ametnikest koosnev grupp.
canadian meds online canadian pharmacy

Liituge meiega sotsiaalv?rgustikes