Kolmapäev, 19 Aprill 2017 14:28

Finantsinspektsioon ei andnud Ühistupangale tegevusluba

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Finantsinspektsioon peatas Eesti Ühistupangale tegevusloa taotluse läbivaatamise ja seega Ühistupangale luba ei andnud, kuna ei saanud soovitud lisainfot Edgar Savisaare kohta; Ühistupank plaanib otsuse vaidlustada.

Teisipäeval toimunud Eesti Ühistupanga nõukogu koosolekul toetas nõukogu panga juhatuse seisukohta vaidlustada finantsinspektsiooni otsus loobuda Eesti Ühistupanga tegevusloa taotluse läbivaatamisest. "Me ei nõustu finantsinspektsiooni seisukohaga, et Tallinna linn institutsioonina pole piisavalt usaldusväärne panga liige," sõnas panga juhatuse liige Ülle Mathiesen pressiteates.

Eesti Ühistupank esitas finantsinspektsioonile taotluse pangandustegevuse loa saamiseks 2016. aasta jaanuaris. "Natuke rohkem kui aasta ja kaks kuud hiljem, pärast mitmeid kohtumisi ja tihedat kirjavahetust jõudis finantsinspektsioon seisukohani, et nad loobuvad meie tegevusloa taotluse läbivaatamisest. ametlikult teatasid nad meile oma otsusest 5. aprillil 2017," ütles Mathiesen. Finantsinspektsioon põhjendas oma otsust asjaoluga, et nad ei saa piisavalt hinnata Tallinna linna usaldusväärsust panga ühe asutajana, kui nad ei saa lisainfot Edgar Savisaare kohta.

"See põhjendus tundub panga juhatusele kummaline, sest Edgar Savisaar on juba pikemat aega kohtu otsusega Tallinna linna juhtimisest kõrvaldatud. Samuti nõudis finantsinspektsioon meie käest Edgar Savisaare ja Tallinna linnavolikogu esimehe Kalev Kalloga seotud kohtuasja süüdistusakte, mida Eesti Ühistupanga juhtkonnal on õiguslikult võimatu finantsinspektsioonile esitada. Meie hinnangul ei ole põhjust Tallinna linna kui institutsiooni finantsilises usaldusväärsuses küll kahelda," sõnas Mathiesen.

Tallinna finantstugevust näitab Ühistupanga hinnangul ka rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody's hiljutine otsus tõsta linna reiting tasemele A2.

"Kuigi finantsinspektsioon loobus hindamast meie panga äriplaani, riskide haldamise põhimõtteid ja veel mitmeid pangana tegutsemiseks vajalikke dokumente, mis juhatus on viimase pooleteise aasta jooksul ette valmistanud ja finantsinspektsioonile esitanud, usume jätkuvalt, et Eesti Ühistupanka on Eesti ühiskonna ja majanduse arenguks vaja," lisas Mathiesen.

Ühistupangal on 161 eraisikust ja juriidilisest isikust liiget. Nende hulgas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Õiguskantsler: matusetoetuse regulatsioon vajab täpsustamist
    Õiguskantsler pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses segadusega, mis puudutab matusetoetuse maksmist, märkides, et regulatsioon vajab täpsustamist.
  • Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta?
    Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta? Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks.
  • Riigid võivad keelata sõidujagamisteenuse ilma komisjoni teavitamata
    Euroopa Kohtu otsuse kohaselt võivad liikmesriigid keelata sõidujagamisplatvormide nagu Uber tegevust ilma eelnevalt Euroopa Komisjoni teavitamata.
  • Väärtpaberiturg elavneb
    Väärtpaberiturg elavneb Aktsiaseltsi aktsiate või osaühingu osade registreerimine Eesti väärtpaberite registris annab suurema õiguskindluse ja paindlikkuse aktsiate või osadega tehingute tegemiseks. Eelmise aasta lõpust alates on võimalik aktsiaseltsi aktsiad kindlatel tingimustel registreerida ka mõne teise riigi registripidaja juures.
  • Kütt peab toitjakaotuspensioni praegust süsteemi ebaõiglaseks
    Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt peab ebaõigeks, et töövõimetoetust saav alaealine või õppiv noor jääb vanema surma korral ilma toitjakaotuspensionist.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes