Kolmapäev, 19 Aprill 2017 14:28

Finantsinspektsioon ei andnud Ühistupangale tegevusluba

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Finantsinspektsioon peatas Eesti Ühistupangale tegevusloa taotluse läbivaatamise ja seega Ühistupangale luba ei andnud, kuna ei saanud soovitud lisainfot Edgar Savisaare kohta; Ühistupank plaanib otsuse vaidlustada.

Teisipäeval toimunud Eesti Ühistupanga nõukogu koosolekul toetas nõukogu panga juhatuse seisukohta vaidlustada finantsinspektsiooni otsus loobuda Eesti Ühistupanga tegevusloa taotluse läbivaatamisest. "Me ei nõustu finantsinspektsiooni seisukohaga, et Tallinna linn institutsioonina pole piisavalt usaldusväärne panga liige," sõnas panga juhatuse liige Ülle Mathiesen pressiteates.

Eesti Ühistupank esitas finantsinspektsioonile taotluse pangandustegevuse loa saamiseks 2016. aasta jaanuaris. "Natuke rohkem kui aasta ja kaks kuud hiljem, pärast mitmeid kohtumisi ja tihedat kirjavahetust jõudis finantsinspektsioon seisukohani, et nad loobuvad meie tegevusloa taotluse läbivaatamisest. ametlikult teatasid nad meile oma otsusest 5. aprillil 2017," ütles Mathiesen. Finantsinspektsioon põhjendas oma otsust asjaoluga, et nad ei saa piisavalt hinnata Tallinna linna usaldusväärsust panga ühe asutajana, kui nad ei saa lisainfot Edgar Savisaare kohta.

"See põhjendus tundub panga juhatusele kummaline, sest Edgar Savisaar on juba pikemat aega kohtu otsusega Tallinna linna juhtimisest kõrvaldatud. Samuti nõudis finantsinspektsioon meie käest Edgar Savisaare ja Tallinna linnavolikogu esimehe Kalev Kalloga seotud kohtuasja süüdistusakte, mida Eesti Ühistupanga juhtkonnal on õiguslikult võimatu finantsinspektsioonile esitada. Meie hinnangul ei ole põhjust Tallinna linna kui institutsiooni finantsilises usaldusväärsuses küll kahelda," sõnas Mathiesen.

Tallinna finantstugevust näitab Ühistupanga hinnangul ka rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody's hiljutine otsus tõsta linna reiting tasemele A2.

"Kuigi finantsinspektsioon loobus hindamast meie panga äriplaani, riskide haldamise põhimõtteid ja veel mitmeid pangana tegutsemiseks vajalikke dokumente, mis juhatus on viimase pooleteise aasta jooksul ette valmistanud ja finantsinspektsioonile esitanud, usume jätkuvalt, et Eesti Ühistupanka on Eesti ühiskonna ja majanduse arenguks vaja," lisas Mathiesen.

Ühistupangal on 161 eraisikust ja juriidilisest isikust liiget. Nende hulgas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Tööinspektsioon: reedel on lühendatud tööpäev
    Eesti Vabariigi aastapäev on sel aastal laupäeval, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.
  • Konkurentsiamet: apteekide omandireform oleks odavam tühistada
    Konkurentsiameti peadirektori hinnangul oleks odavam tühistada apteekide omandipiirangu reform, mille alusel saaksid apteekide omanikud 2020. aasta aprillist olla vaid proviisorid, ja maksta juba apteegid omandanud proviisoritele hüvitist, kui hakata tähtaja kukkumisel ülejäänud apteeke riigistama, kirjutab Eesti Päevaleht.
  • Ringkonnakohus: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    15. veebruaril otsustas ka Tallinna ringkonnakohus, et riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu; viimati tegi möödunud suvel madalama astme kohus samasuguse otsuse.
  • Kaubanduskoda tahab ametiühingute seaduse muutmist
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku täiendada ametiühingute seadust nii, et seadusest tulenevad hüved antakse ettevõttepõhiselt vaid ühele ametiühingute usaldusisikule.
  • Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse
    Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse

    Internet annab varasemaga võrreldes kujutlematuid võimalusi. Interneti poolt pakutav anonüümsus on kindlasti väärtus – seda nii tagakiusatud ajakirjanikele sõnavabadust piiravates riikides või ka töötajale, kes muidu ei julge kuhugi pöörduda seoses rikkumistega, mis tööandja on salamisi toime pannud. Samal ajal võimaldab internet anonüümsust ka isikutele, kes võivad seda kuritarvitada. Nii on ka vaidluses, mille osas Eesti kohus küsis eelotsust Euroopa Liidu Kohtult. Eesti kohus küsib sisuliselt selle kohta, kui kaugele võib võltskaupa müüvate veebilehtede toimimisele kaasaaitaja minna väitega, et tema pakub võltskauba müüjatele vaid tehnilist tuge.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes