Esmaspäev, 23 Juuli 2018 14:19

Hankijate kohustused alltöövõtjate kontrollimisel jõustusid enneaegselt

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kadri Matteus, advokaat
Kadri Matteus, advokaat Advokaadibüroo COBALT
Esimesel septembril 2017 jõustunud uue riigihangete seaduse kohaselt pidid hankijad hakkama alates 1.01.2019 kontrollima ehitustööde riigihangetes alltöövõtjate kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist. Sättele anti pikem üleminekuperiood, kuna see suurendab nii hankemenetluse kui ka hankelepingu täitmise jooksul hankijate töökoormust ning vastavad sisemised töökorrad oli vaja viia uue regulatsiooniga kooskõlla.

29.06.2018 vastu võetud välismaalaste seaduse muudatusega toodi alltöövõtjate kontrollimisega seotud regulatsiooni jõustumistähtaeg aga varasemaks ning hankijad peavad juba 15. juulist ehk esialgsest kuus kuud varem rakendama kohustuslikku korda alltöövõtjate kontrollimisel.

Seadusemuudatuse seletuskirjas on selgitatud, et kehtivad meetmed ebaseadusliku Eestis töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks ei ole olnud piisavad ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks, mistõttu on vajadus nimetatud sätete varasemaks jõustumiseks.

Sisuliselt tähendab see seda, et kõikides ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonilepingute sõlmimiseks korraldatavates hankemenetlustes, mis ületavad riigihanke piirmäära (st vastavalt 150 000 või 300 000 eurot) ning mida on alustatud pärast 15. juulit 2018, peab hankija nõudma pakkujatelt alltöövõtjate nimekirja esitamist ning kinnitamist, et pakkuja ei kaasa hankelepingu täitmisesse töövõtjaid, kellel esinevad kohustuslikud kõrvaldamise alused. Esitatud nimekirja alusel peab hankija kontrollima nimetatud alltöövõtja suhtes nii hankemenetluse ajal kui ka lisanduva alltöövõtja puhul hankelepingu täitmise ajal kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist.

Hankijal on sealjuures kohustus nõuda alltöövõtja asendamist, kui ta avastab alltöövõtjal mõne kohustusliku kõrvaldamise aluse.

Milliseid alltöövõtjaid enam riigihangetes kasutada ei saa?

Eelöeldu valguses ei saa alates 15. juulist 2018 välja kuulutatud riigihangetes kasutada alltöövõtjaid:

  • keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest;
  • keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest;
  • keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest;
  • kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
  • kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.

Tsüklilise majanduskasvu kui mitte öelda ehitusbuumi valguses väärib erilist tähelepanu teine punkt, mis samuti jõustus välismaalaste seaduse muudatusega 15. juulist. Nimelt ei ole võimalik kaasata riigihangetel alltöövõtjaid, kes on rikkunud välismaalaste seaduse nõudeid tööle lubamise ja töötingimuste osas. Näiteks alltöövõtjaid, kes on õigusvastaselt lubanud tööle Ukrainast pärit ehitajaid või rikkunud välismaalasele Eestis töötamise tingimusi ja saanud selle eest karistada välismaalaste seaduse §-de 300-302 alusel. Arvestades praegust kriitiliseks kujunevat tööjõunappust ehitussektoris ning selle leevendamist Ukrainast ja Valgevenest pärit ehitustööliste sissetoomisega, on regulatsiooni mõju kindlasti oluline ning on igati mõistetav, et riiki ei tohiks ehitada ebaseadusliku võõrtööjõu abil.

Tõenäoliselt võib EMTA oodata ebaseadusliku võõrtööjõu vihjete laekumise suurenemist, sest karistusotsus annab ehitusturul koheselt tuntava tagajärje – hanketurult tellitud ehitusele sellisel firmal enam peatöövõtja ega alltöövõtjana asja pole.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes