Kolmapäev, 11 Juuli 2018 11:46

Jokk-skeeme tasub kohtus testida

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kristina Schotter, vandeadvokaat
Kristina Schotter, vandeadvokaat Advokaadibüroo COBALT

Kui kaks võrdse osalusega aktsionäri on lõplikult tülli pööranud ja ei suuda enam milleski kokku leppida, siis leiab lahenduse kohtust.

Tegemist on klassikalise patiseisuga. Kui kahele aktsionärile kummalegi kuulub 50% aktsiatest, saab aktsionäride otsuseid vastu võtta vaid nii, et mõlemad aktsionärid hääletavad poolt. Tüli korral võivad aga seltsi jaoks olulised otsused vastu võtmata jäädagi.

Äriühingul on kohustus esitada kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest äriregistrile oma möödunud majandusaasta aruanne. Kui üks kahest 50% osalusega aktsionärist keeldub pahatahtlikult mitmeid aastaid järjest hääletamast aruannete kinnitamise poolt, võib seltsi ähvardada registrist sundkorras kustutamine. Sellele võib omakorda järgneda likvideerimismenetlus ja seltsi vara sundkorras müük. Registrist võidakse selts kustutada ka likvideerijat määramata.

Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus lõid oma hiljutiste lahenditega pretsedendi taolise patiseisu lahendamiseks. Kohtud leidsid, et aktsionäril ei ole õigust sisulisi põhjusi esitamata ja pahatahtliku eesmärgiga keelduda majandusaasta aruannete heakskiitmisest. Juhtudel, kus seadus näeb äriühingule ette kohustuse teatud otsus vastu võtta (nt kinnitada majandusaasta aruanne) ning aruanne ise vastab kõigile nõuetele, on ka igal aktsionäril kohustus taolise otsuse poolt hääletada. Hoolimata sellest, et seadusest otsesõnu taolist kohustust ei leia.

 

Oluline lahend

Riigikohus on juba varasemalt leidnud, et hea usu põhimõttest tuleneb kohustus mitte kahjustada äriühingut ning selleks võib osanik või aktsionär olla kohustatud hääletama n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt.

Nüüd on kohtud kinnitanud, et just majandusaasta aruande kinnitamise otsus on üks neist juhtumitest, mil kohus saab sekkuda aktsionäride vabasse otsustusõigusse ja asendada ühe aktsionäri puuduva poolthääle kohtulahendiga. Juhatus saab seejärel esitada registrile majandusaasta aruande ning selts pääseb sundkustutamisest.

Tegemist on olulise seisukoha ja edasiminekuga aktsionäride õiguste tagamisel. Kõik esmapilgul juriidiliselt korrektsena näivad käitumisviisid ei ole siiski lubatud, kui tegevuse eesmärgiks on olnud kahju tekitamine. Kohtu abil saab majandusaasta aruannetega seotud patiseisust väljuda.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Madise: toimingupiirangute normid on segased
    Korruptsioonivastases seaduses on toimingupiirangud määratletud segaselt ning ei võimalda inimesel täpselt aru saada, kas tema tegu on keelatud või mitte, ütles õiguskantsler Ülle Madise 18. septembril riigikogu ees oma aastaülevaadet tutvustades.
  • Kohus: samasoolisel kooselupartneril on õigus saada elamisluba
    Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks välismaalaste seaduse osa, mis ei näe ette õiguslikku alust tähtajalise elamisloa andmiseks Eesti kodaniku samasoolisele registreeritud kooselupartnerile Eestis elamiseks.
  • Krüptovaluuta vaidlused – uus reaalsus Eesti kohtutes
    Krüptovaluuta vaidlused – uus reaalsus Eesti kohtutes Kuidas ja miks eristada krüptoraha (krüptomünte ehk coin’e) krüpto-token’itest, on küsimus, millega järjest enam tegelevad ka õigusnõustajad. TRINITI finants- ja IP-IT-õiguse töögrupi advokaadid on just neis valdkondades oma kliente abistamas.
  • Dividendide maksmise alus
    Dividendide maksmise alus Äriühingu omanike huvi on tavaliselt saada dividende. Kõik teavad reeglit, et omanikule makstakse dividende võrdeliselt temale kuuluva osa nimiväärtusega. Paljud aga ei tea, et tegelikult võib dividende jagada ka teisiti. Seda võimaldab Eesti äriseadustik juba 1995. aastast. Täpsemalt on see sätestatud osaühingute kohta § 157 lõikes 2 ning aktsiaseltsi kohta § 276 lõikes 2.
  • EVEA: töösuhete piirangud sunnivad ettevõtteid sulgema
    Töösuhteid ja tööohutust reguleerivad normid ning sellega kaasnev põhjendamatult suur halduskoormus sunnib väikeettevõtjaid tegevust lõpetama või piirduma ettevõtja enda piiramatu töötamisega, leiab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA).

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes