Esmaspäev, 03 September 2018 13:49

Kaebeõigus keskkonnaküsimustes on laiendatud, ent mitte piiramatu

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sandor Elias, vandeadvokaadi abi
Sandor Elias, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TRINITI
Hiljutise Riigikohtu Hiiu meretuuleparkide lahendi (SIIN) puhul on palju räägitud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tähendusest ning sellele laienevatest nõuetest. Loogiliselt esimene küsimus on aga, mis tingimustel üldse keskkonnaasjades kohtusse pöörduda saab. Kõnealuses kaasuses olid kaebajateks nii end keskkonnaorganisatsioonina määratlev mittetulundusühingud kui ka eraisikud.

Halduskohtumenetluse üldiseks printsiibiks on, et avaliku võimu tegevust võib isik vaidlustada üksnes oma ehk subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega reeglina ei piisa kohtusse pöördumiseks üksnes väitest, et mõnesugune haldusakt või toiming on näiteks seadusega vastuolus, vaid tõendada tuleb ka seda, et halduse õigusvastane tegevus rikub just kaebaja õigusi. Keskkonnaasjades on seda reeglit mõnevõrra leevendatud, ent mitte piiramatult.

Keskkonnaorganisatsioonidel on keskkonnaasjades kaebeõigus

Esiteks on keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) tulenevalt Århusi konventsiooni ülevõtmisest kaebeõigus antud keskkonnaorganisatsioonidele, kes ei pea tõendama ühegi konkreetse isiku subjektiivsete õiguste rikkumist, vaid piisab ka avalikust või kollektiivsest huvist näiteks looduskaitse alla võtmise küsimuses jne.

Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust eeldatakse, kui vaidlusalune halduse akt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga. Riigikohus leidis, et kaebuse aluseks olevad argumendid peavad samuti järelikult seostuma keskkonnakaitsega.

Keskkonnaorganisatsiooniks kvalifitseerub KeÜS-i kohaselt:

  • mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset või
  • juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, näiteks seltsing, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti.

Seejuures on kohtupraktikas välistatud keskkonnaorganisatsioonina kohalik omavalitsus avaliku võimu kandjana, samuti näiteks küla üksusena. Õiguskirjanduses on märgitud, et ehkki keskkonnakaitse ei pea olema organisatsiooni ainus eesmärk, ei tohiks organisatsioonil olla keskkonnakaitsega konkureerivaid majanduslikke eesmärke. Keskkonnaorganisatsiooniks võib  seejuures olla ka ühendus, kellel senine tegevus puudub, ent sellisel juhul tuleb täiendavalt hinnata organisatsiooni võimet eesmärke ellu viia selle ülesehituse, liikmete arvu ja liikmeks saamise kriteeriumite järgi.

Igaühe õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale

Teiseks on keskkonnaõiguses laiendatud ka isiku subjektiivselt kaitstavate õiguste ulatust. KeÜS-i kohaselt on igaühel subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Keskkonnaks on seejuures eelkõige looduskeskkond, sh ka linnapargid, ent selleks ei peeta õiguskirjanduse kohaselt miljööd kui sellist. Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Seega võib näiteks kaitstav olla kodulähedane linnapark, mida kaebaja jalutamiseks või tervisejooksuks kasutab, või ka suvilalähedane järv, milles sageli ujub.

Oluline on, et õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ei oma prioriteeti kolmandate isikute, eelkõige naabrite põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse või omandiõiguse ees. KeÜS-i kohaselt tuleb kaaluda ka teiste isikute ja avalikke huve ning piirkonna eripära. Seega kaebuse esitamise õigus ei tähenda veel selle rahuldamist. Keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud mõnesugune piirväärtus, näiteks vee või õhu kvaliteedi, saasteainete, mürataseme vms osas. Kui sellist piirväärtust ületatud pole, tuleb isikul endal tõendada keskkonna mittevastavust tema tervise- ja heaoluvajadustele.

Teatud planeeringute kehtestamist saab vaidlustada avaliku huvi kahjustamise argumendil.

Kolmandaks on oluline teada, et kaebeõigust on laiendatud ka planeeringute puhul. Planeeringuvaidlused on tihti vähemalt osaliselt keskkonnaalased. Planeeringute kehtestamist on võimalik vaidlustada peale kaebaja enda subjektiivsete õiguste rikkumise argumendi ka populaarkaebusena ehk väitega, et planeering on vastuolus avalikke huve kaitsvate õigusnormidega.  Kehtiva planeerimisseaduse kohaselt on see õigus mitte kõigi planeeringute, vaid ainult riigi ja KOV-i eriplaneeringu, KOV-i üldplaneeringu ning detailplaneeringu vaidlustamisel.

Kokkuvõttes on keskkonnaasjades seega haldustegevuse vastu kaebuse esitamise võimalust oluliselt laiendatud võrreldes n-ö klassikaliste kaasustega:

  • nii on kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonil tema keskkonnakaitseliste eesmärkide ja tegevusega seoses;
  • samuti on igaühel meist õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega kaebajal on oluline puutumus. Nii on võimalik kohtusse pöörduda ka seoses kodulähedase pargi või looduskaitseala säilitamisega;
  • lisaks on kaebeõigus planeeringute kehtestamise vaidlustamisel üleüldiselt laialdasem.

Samas tuleb arvestada, et õigusi pole laiendatud piiramatult. Nii keskkonnaorganisatsiooni reaalset võimet oma keskkonnakaitselisi eesmärke ellu viia kui ka olulist puutumust teatud keskkonnaga tuleb kaebajal endal tõendada. Mõistagi ei tähenda ainuüksi kohtusse pöördumise õigus kaebuse garanteeritud rahuldamist.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018
    Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018

    Jõuludega seotud pärimustes leidub rohkelt spekulatsioone sellest, mida Jõuluvana jõulude vahele jääval perioodil teeb. Vana lahkel loal võime käesolevaga oma kliendi tegemistelt veidi saladusloori tõsta.

  • Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse põhiseaduskomisjoni 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), mis näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.
  • Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019
    Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019 Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima järgmised muudatused:
  • Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad
    Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.
  • Finantsinspektsioon karistas turumanipulatsiooniga tegelenud isikut

    Finantsinspektsioon karistas väärteo korras Juri Doborovitšit ning tema juhitavaid osaühinguid ALT Home ja ALT Computers turumanipulatsiooni eest rahatrahviga.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes