Senini kehtiv seadus ütleb, et tarbijakäendusleping on käendusleping,
kus käendajaks on tarbija. Selline tundmatu-läbi-tundmatu defineering
tekitas palju vaidlusi just seoses juriidilise isiku juhatuse liikmete
antud käendustega. Puudus selge arusaam, kas juhatuse liikme poolt firma
kohustuse käendamine on tarbijakäendus või on see seotud juhatuse
liikme majandustegevusega.
Eristamine on oluline, kuna tarbijakäenduslepingus tuleb alati ära
näidata vastutuse rahaline maksimumsumma; vastasel juhul on leping
tühine ja ei kehti. Majandustegevuses antud käendusele sellist piirangut
ette ei nähta. Kui juhatuse liikme poolt allkirjastatud käenduslepingus
jäi tema vastutuse rahaline maksimumsumma märkimata, oli tee vaidlusele
avatud.
Kuigi mitmed vaidlused on jõudnud Riigikohtusse, on ka kõrgem kohus
jätnud „otsad lahti“ ja aja jooksul kaldunud pigem käendaja poole.
Riigikohtu seisukohad on ajateljel olnud järgmised:
• osaühingu osaniku ja juhatuse liikme poolt osaühingu kohustuse
täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingule ei laiene tarbijakaitse
sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti
huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei
olnud lepingus tarbija (2006.a);
• kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks
lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või
kutsetegevuses juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või
põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise
koormus lasub juhatuse liikmel (2008.a);
• ainuüksi mittetulundusühingu juhtorganisse kuulumine ei ole käsitatav
juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandus- või
kutsetegevusena. Samas alati ei pruugi mittetulundusühingu juhatuse
liikme poolt ühingu kohustuse täitmise tagamiseks antud käendus olla
tarbijakäendus. Kui näiteks juhatuse liige tagab käendajana sama ühingu
majandustegevuses võetud kohustust, mis on samal ajal seotud juhatuse
liikme enda majandus- või kutsetegevusega, võib asjaolude kohaselt olla
tegemist tavalise käendusega, mitte tarbijakäendusega (2009.a);
• asjaolust, et käendaja on aktsiaseltsi, kelle kohustusi ta käendab,
väikeaktsionär, ei piisa selleks, et käenduse andmist saaks lugeda
seotuks käendaja majandus- või kutsetegevusega (2010.a detsember).
Jääb üle küsida, miks seadusandja varem oma selge sõnaga segadust ei
lahendanud ja laenuturul tegutsejatele soovida hoolsust käenduslepingute
sõnastamisel.
Erki Vabamets,
vandeadvokaat,
advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets
torv.ee
