Esmaspäev, 04 Juuni 2018 11:35

Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks? Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(1 hinnang)
Epp Lumiste, vandeadvokaat
Epp Lumiste, vandeadvokaat Advokaadibüroo ALTERNA
Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks juhul, kui firma omanik peab oma reisi üksnes firma huvides sooritatuks? Selliseid kulusid on tekkinud nii Eestis kui ka välismaal. Kas sellisel juhul omab tähtsust, mis riigi resident on firma omanik?

Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Teie küsimus puudutab äriühingu kohustuste täitmist juriidilise isiku omaniku kulude osas.

Juhul kui äriühingu osanik on ühtlasi ka juhtimis- või kontrollorgani liige (nt juhatuse liige), võib tulumaksuseaduse § 13 alusel talle välja maksta päevaraha, samuti komandeeringuga seotud kulud (eluaseme- ja transpordikulud).

Tulumaksuseaduse § 13 lõikes 3 kehtestatakse päevaraha tulumaksuvabad piirmäärad vaid välislähetustele. Juhtimis- või kontrollorgani  liikme ametilähetusega seotud korraldused, otsused ja/või aruanded tuleb koostada, arvestades erinevaid nõudeid.

Vaidluse korral peab äriühingu omanik ja/või juhatuse liige olema suuteline tõestama reisi eesmärke ja ärihuvisid. Juhul kui ta ei suuda neid tõestada, on maksuhalduril õigus rakendada tulumaksuseaduse § 51 lg 2 punkti 4 ning käsitleda selliseid kulusid kui ettevõtlusega mitteseotud kulusid, millelt tuleb tulumaksu maksta.

Omaniku  elukoht ei ole määrav, kui maksuhaldur hindab kulude seotust äriühingu ettevõtlusega.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes