Kolmapäev, 23 November 2016 10:58

Kasutuskorra kokkulepe peaks hõlmama ka rahaküsimusi

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ahti Kuuseväli, advokaat
Ahti Kuuseväli, advokaat Advokaadibüroo Heta

Kui kinnisasjal on omanikke rohkem kui üks, siis on mõistlik sõlmida kaasomanike kasutuskorra kokkulepe.

Kasutuskorra kokkulepe tagab kindla teadmise sellest, mida iga omanik võib teha ja millised on igaühe kohustused, sealhulgas selle, millised on kohustused teistega arvestada. Üldistatult öeldes tagab kasutuskorra kokkulepe selguse omanikevahelistes suhetes ning seeläbi ka hea omavahelise läbisaamise.

Heanaaberlike suhete seisukohast ei ole vähe oluline see, et kasutuskorra kokkulepe on lõpuni läbi mõeldud ja kõik olulised küsimused kirja pandud. Aeg-ajalt on tulnud ette olukordi, kus kasutuskorra kokkuleppes jäävad reguleerimata kaasomanikevahelised rahalised suhted. Oluliseks osutub see küsimus kindlasti siis, kui mõni kaasomanik saab kasutada suuremat pinda, kui tema kaasomandi mõttelise osa suurusele tegelikult vastab.

Näiteks puutusin kokku olukorraga, kus paarismaja omanikud otsustasid elamut laiendada nõnda, et kumbki omanikest pidi enda osale juurdeehituse tegema. Üksmeelselt valmistati juurdeehituse teostamiseks ette kõik dokumendid.

Tegelikkuses läks nii, et juurdeehituse teostas vaid üks kaasomanik. Seetõttu tekkis peale juurdeehituse valmimist olukord, kus tema kasutas suuremat osa elamust, olgugi et kummalegi kaasomanikule kuulus ½ kinnistust. Ja sellest algasid vaidlused, sest juurdeehituse tegemata jätnud omanikule tundus ebaõiglane, et kuigi kinnistu kuulub neile võrdselt, saab teine kaasomanik kasutada suuremat osa elamust.

Sellise olukorra lahendus oleks olnud lihtne, kui kaasomanikud oleksid eelnevalt leppinud kokku selles, et sõltumata juurdeehituse realiseerimisest ei ole kummalgi omanikul kohustust maksta teisele mingit hüvitist juurdeehitatava pinna kasutamise eest.

On ka lihtsamaid juhtumeid, kus kerkivad sarnased küsimused. Sageli on kujunenud olukord, mille kohaselt mõni kaasomanikest kasutab ehitisest suuremat osa, kui tema mõttelisele osale tegelikult vastab.

Kuigi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise ajal võivad kõik kaasomanikud võtta seda loomulikuna, et tal ei tule selle tõttu teistele rahalist hüvitist maksta, tuleks see kokkuleppesse siiski kirja panna. Senine kohtupraktika on niisuguseid kokkuleppeid tõlgendanud nõnda, et kui kasutuskorra kokkuleppes tasu küsimust puudutatud ei ole, siis võib iga kaasomanik tasuküsimuse hiljem tõstatada, mis eelkõige tähendab võimaliku hüvitise nõuet selle kaasomaniku poolt, kes tegelikkuses kasutab ehitisest väiksemat osa, kui tema omandiosa (mõttelise osa) suurusele tegelikult vastab.

Seega ei tohi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisel unustada, et kuigi eelkõige reguleeritakse sellise kokkuleppega ühise asja kasutamist, on kinnisvara omamisega paratamatult seotud erinevad rahalised aspektid.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes