tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Reede, 22 September 2017 15:34

Kohaliku omavalitsuse kohustus juurdepääsuküsimuse lahendamisel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Leino Biin,  vandeadvokaat
Leino Biin, vandeadvokaat OÜ Advokaadibüroo Biin ja Biin
Eestis on paljudes omavalitsustes kujunenud probleemiks olukord, kus uuselamurajooni arendaja on pankrotistunud, pankrotivara hulgast on teed omandanud mõni kolmas isik ja elanike ning teeomaniku vahel on tekkinud konflikt tee kasutamise tingimuste üle.

Riigikohus tegi 09.06.2017. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 otsuse, milles annab mõne põhimõttelise juhise taoliste olukordade lahendamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et olukorras, kus eratee on detailplaneeringu järgi ainus võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele paljude kinnisasjade omanike jaoks, ei ole eraõiguslikud mehhanismid kõigi isikute huvide tasakaalustatud kaitseks piisavad. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne muu hulgas korraldada vallas või linnas valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Samamoodi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada planeeringute kui haldusaktide elluviimine.

Tsiviilkolleegium märgib, et olukorras, kus eraõiguslikule isikule kuulub kinnistu, mis on detailplaneeringu ja sihtotstarbe järgi piirkonna kinnistute jaoks ainus võimalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele, oleks kõigi isikute jaoks, kes planeeringu järgi peaksid kõnealust teekinnistut kasutama juurdepääsuks avalikule teele, kõige mõistlikum lahendus, kui kinnistu kui eratee määrataks avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega.

Kohus leidis, et juhul, kui eratee omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. EhS-i § 94 lg 3 kohaselt lähevad eratee avalikuks kasutamiseks määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus.

Seega on kohalikul omavalitsusel võimalus määrata eratee avalikult kasutatavaks teeks või seada sellele erateele üldistes huvides sundvaldus. Seega on väär senini laialt levinud seisukoht, et kohalik omavalitsus ei saa erateeomanike vastu mitte midagi teha ja peab, käed rüpes, tekkinud probleemi kõrvalt vaatama.

Riigikohus tõi välja ka võimaluse, et isikul, kelle õigusi rikutakse, on halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 punkti 2 järgi õigus esitada halduskohtusse kohustamiskaebus ja nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kolleegium leidis, et muu hulgas on isikul, kelle õigusi rikutakse, õigus taotleda, et kohalik omavalitsus määraks transpordimaa sihtotstarbega detailplaneeringujärgse eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse.

Seega on elanikul tänase kohtupraktika järgi võimalik valida kahe variandi vahel:

  • pöörduda avaldusega kohtusse eratee omaniku vastu juurdepääsu saamiseks või
  • pöörduda kohustamiskaebusega kohaliku omavalitsuse vastu, et see algataks sundvalduse või sundvõõrandamise menetluse eratee omaniku vastu.

See, kumba varianti on mõistlikum kasutada, tuleb otsustada, lähtudes konkreetse tänava ja kinnistutega seotud asjaoludest.

Kõnealune kohtulahend on leitav aadressil: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-31-17.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Hagi tagamine – miks ja kuidas?
    Hagi tagamine – miks ja kuidas? Enne kohtumenetluse alustamist palutakse minul sageli hinnata asja perspektiivi. Sellisel juhul ei tule arvesse võtta üksnes seda, kui suur on tõenäosus, et hagiavaldus rahuldatakse, vaid ka asjaolu, kas kohtuotsust on võimalik hiljem täita. Rahalise nõude esitamisel tähendab eeltoodu eeskätt seda, kas võlgnikul on vara, mille arvel oleks võimalik hiljem kohtuotsust täita. Pole ju sisulist kasu kohtuotsusest, mida kliendil ei ole võimalik edukalt maksma panna.
  • EMA juhib tähelepanu hiigellageraieid võimaldavale seaduseaugule
    Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) juhib tähelepanu seaduseaugule, mis võimaldab metsaseaduse mõttest mööda minnes raiuda lagedaks väga suuri alasid.
  • Euroopa Kohus ei leidnud müügimaksus vastuolu käibemaksureeglitega
    Euroopa Kohtu hinnangul ei ole 2010. aastal Tallinnas kehtestatud müügimaks vastuolus Euroopa Liidu (EL) käibemaksudirektiiviga, mis tähendab, et tasutud müügimaksu tagasi nõudvatel Tallinna Kaubamaja grupi ettevõtetel ei õnnestu riigikohtus sellele argumendile tugineda.
  • Vaikimine võib olla ka nõusolek
    <span class="green_key"></span>Vaikimine võib olla ka nõusolek Selles artiklis käsitletavatest riigikohtu lahenditest saame teada, kas ja millistel tingimustel saab lugeda lepingu muudetuks, kui kirjalikku kokkulepet ei ole lepingu muutmise kohta sõlmitud. Veel selgitab riigikohus, millised eeldused peavad olema täidetud, et äriühingu juhtorganilt oleks võimalik nõuda kahju hüvitamist äriühingu kahjustamise tõttu selle tegevuse mõjutamise kaudu.
  • III samba fondiosakud kolisid väärtpaberikontodelt pensionikontole
    Alates 6. augustist on lisaks senisele kohustusliku pensionifondiga seotud teabele pensionikontoga seatud ka vabatahtliku pensionisambaga seotud info.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes