Reede, 22 September 2017 15:34

Kohaliku omavalitsuse kohustus juurdepääsuküsimuse lahendamisel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Leino Biin,  vandeadvokaat
Leino Biin, vandeadvokaat OÜ Advokaadibüroo Biin ja Biin
Eestis on paljudes omavalitsustes kujunenud probleemiks olukord, kus uuselamurajooni arendaja on pankrotistunud, pankrotivara hulgast on teed omandanud mõni kolmas isik ja elanike ning teeomaniku vahel on tekkinud konflikt tee kasutamise tingimuste üle.

Riigikohus tegi 09.06.2017. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 otsuse, milles annab mõne põhimõttelise juhise taoliste olukordade lahendamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et olukorras, kus eratee on detailplaneeringu järgi ainus võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele paljude kinnisasjade omanike jaoks, ei ole eraõiguslikud mehhanismid kõigi isikute huvide tasakaalustatud kaitseks piisavad. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne muu hulgas korraldada vallas või linnas valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Samamoodi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada planeeringute kui haldusaktide elluviimine.

Tsiviilkolleegium märgib, et olukorras, kus eraõiguslikule isikule kuulub kinnistu, mis on detailplaneeringu ja sihtotstarbe järgi piirkonna kinnistute jaoks ainus võimalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele, oleks kõigi isikute jaoks, kes planeeringu järgi peaksid kõnealust teekinnistut kasutama juurdepääsuks avalikule teele, kõige mõistlikum lahendus, kui kinnistu kui eratee määrataks avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega.

Kohus leidis, et juhul, kui eratee omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. EhS-i § 94 lg 3 kohaselt lähevad eratee avalikuks kasutamiseks määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus.

Seega on kohalikul omavalitsusel võimalus määrata eratee avalikult kasutatavaks teeks või seada sellele erateele üldistes huvides sundvaldus. Seega on väär senini laialt levinud seisukoht, et kohalik omavalitsus ei saa erateeomanike vastu mitte midagi teha ja peab, käed rüpes, tekkinud probleemi kõrvalt vaatama.

Riigikohus tõi välja ka võimaluse, et isikul, kelle õigusi rikutakse, on halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 punkti 2 järgi õigus esitada halduskohtusse kohustamiskaebus ja nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kolleegium leidis, et muu hulgas on isikul, kelle õigusi rikutakse, õigus taotleda, et kohalik omavalitsus määraks transpordimaa sihtotstarbega detailplaneeringujärgse eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse.

Seega on elanikul tänase kohtupraktika järgi võimalik valida kahe variandi vahel:

  • pöörduda avaldusega kohtusse eratee omaniku vastu juurdepääsu saamiseks või
  • pöörduda kohustamiskaebusega kohaliku omavalitsuse vastu, et see algataks sundvalduse või sundvõõrandamise menetluse eratee omaniku vastu.

See, kumba varianti on mõistlikum kasutada, tuleb otsustada, lähtudes konkreetse tänava ja kinnistutega seotud asjaoludest.

Kõnealune kohtulahend on leitav aadressil: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-31-17.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Millist infot saab osanik osaühingult nõuda?
    Millist infot saab osanik osaühingult nõuda?

    Oma hiljutises, 14. veebruari lahendis täpsustas riigikohus, millist laadi infot ja dokumente võib osanik osaühingult nõuda ning millal saab osanik esitada need nõuded osaühingu vastu kohtusse.

  • Tööinspektsioon: reedel on lühendatud tööpäev
    Eesti Vabariigi aastapäev on sel aastal laupäeval, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.
  • Konkurentsiamet: apteekide omandireform oleks odavam tühistada
    Konkurentsiameti peadirektori hinnangul oleks odavam tühistada apteekide omandipiirangu reform, mille alusel saaksid apteekide omanikud 2020. aasta aprillist olla vaid proviisorid, ja maksta juba apteegid omandanud proviisoritele hüvitist, kui hakata tähtaja kukkumisel ülejäänud apteeke riigistama, kirjutab Eesti Päevaleht.
  • Ringkonnakohus: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    15. veebruaril otsustas ka Tallinna ringkonnakohus, et riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu; viimati tegi möödunud suvel madalama astme kohus samasuguse otsuse.
  • Kaubanduskoda tahab ametiühingute seaduse muutmist
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku täiendada ametiühingute seadust nii, et seadusest tulenevad hüved antakse ettevõttepõhiselt vaid ühele ametiühingute usaldusisikule.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes