Teisipäev, 10 Juuli 2018 16:17

Kohus ei rahuldanud PRIA toetusest ilma jäänud Lapavira OÜ kahjunõuet

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Tartu halduskohus jättis rahuldamata vesiviljelusega tegeleva ettevõtte Lapavira OÜ kaebuse põllumajanduse registrite ja infosüsteemi ameti (PRIA) vastu kahju hüvitamiseks summas 511 000 eurot.

Lapavira taotles 2013. aastal vesiviljeluse investeeringumeetmest 511 000 eurot toetust väliskalakasvastuse ehitamiseks, mille PRIA jättis rahuldamata, sest meetme eelarvest jätkus raha paremusjärjestuses esimesele viiele taotlejale, kaebaja oli kuues, ütles kohtu pressiesindaja Janar Filippov BNS-ile.

Kohus märgib, et toetuse väljamaksmine saab toimuda peale toetuse määramist ning väljamaksmise aluseks olevate nõuete täitmist, muuhulgas investeeringu teostamine, nõutavate kuludokumentide esitamine, investeeringu teostamise kontrolli läbiviimine ja muu selline. Kuna toetust pole määratud ja PRIA-le pole teada, kas investeering on teostatud ning väljamaksmise otsust pole tehtud, siis ei saa Lapavira rääkida ka välja maksmata jäänud toetuse summast ning sellest tulenevast õiguste rikkumisest.

Kaebaja väitel seisneb talle tekitatud kahju selles, et õigusvastaste haldusaktide alusel on talle jäetud välja maksmata toetus summas 511 000 eurot või alternatiivselt 177 000 eurot. "Haldusorgani õiguspärase haldusakti väljaandmise korral oleks kaebaja olnud olukorras, milles tal oleks olnud toetus hiljemalt ühe aasta jooksul, kuivõrd tal oli ja on võimekus projekt ellu viia ühe aasta jooksul." Seega võib kaebajast aru saada selliselt, et kahju seisneb PRIA otsuses tema toetuse taotlust õigeaegselt mitte rahuldada.

Lapavira väitel oleks PRIA eelarve jääk olnud piisav tema taotluse täies mahus rahuldamiseks, kui PRIA ei oleks õigusvastaselt jaganud raha teistele toetuse taotlejatele ehk siis kaebaja suhtes tehti negatiivne otsus üksnes seetõttu, et kolmandate isikute suhtes oli juba varasemalt õigusvastaselt tehtud positiivsed otsused toetustaotluste rahuldamiseks.

Samas puudub riigikohtu praktika kohaselt kaebajal kaebeõigus taotleda kolmandaid isikuid soodustavate haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist, mistõttu pole Lapavira sellekohane väide põhjendatud.

Kohus märgib, et taotluse esitajal ei ole õiguspärast ootust toetuse saamiseks, sest pelgalt taotluse esitamine ei anna põhjust ootusele toetuse väljamaksmiseks. Samuti on kaebaja poolt kantud kulud tehtud tema enda vabal tahtel nign seda ei saa kahjuna käsitleda.

Kahjunõude puhul ei saa rääkida ka saamata jäänud tulust, tegemist pole kaebaja vara väärtuse vähenemise ega kaotsiminekuga, vaid kaebaja eesmärk kahjuhüvitise taotlemisel on toetuse saamine, millega arendada oma majandustegevust.

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse paremusjärjestusse seatud parimate taotluste kohta. Kui meetme rahastamise sama aasta eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, teeb PRIA ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Antud juhul on PRIA sellisel toiminud, märgib kohus.

Tartu halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kuidas saab hoiduda töövaidlustest
    <span class="green_key"></span>Kuidas saab hoiduda töövaidlustest Töösuhetes peavad mõlemad pooled käituma heauskselt ja lojaalselt nii lepingu sõlmimisel, muutmisel kui ka täitmisel. Selle nõude rikkumine võib kaasa tuua vaidlusi ja anda teisele poolele õiguse leping erakorraliselt üles öelda.
  • Madise: toimingupiirangute normid on segased
    Korruptsioonivastases seaduses on toimingupiirangud määratletud segaselt ning ei võimalda inimesel täpselt aru saada, kas tema tegu on keelatud või mitte, ütles õiguskantsler Ülle Madise 18. septembril riigikogu ees oma aastaülevaadet tutvustades.
  • Kohus: samasoolisel kooselupartneril on õigus saada elamisluba
    Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks välismaalaste seaduse osa, mis ei näe ette õiguslikku alust tähtajalise elamisloa andmiseks Eesti kodaniku samasoolisele registreeritud kooselupartnerile Eestis elamiseks.
  • Krüptovaluuta vaidlused – uus reaalsus Eesti kohtutes
    Krüptovaluuta vaidlused – uus reaalsus Eesti kohtutes Kuidas ja miks eristada krüptoraha (krüptomünte ehk coin’e) krüpto-token’itest, on küsimus, millega järjest enam tegelevad ka õigusnõustajad. TRINITI finants- ja IP-IT-õiguse töögrupi advokaadid on just neis valdkondades oma kliente abistamas.
  • Dividendide maksmise alus
    Dividendide maksmise alus Äriühingu omanike huvi on tavaliselt saada dividende. Kõik teavad reeglit, et omanikule makstakse dividende võrdeliselt temale kuuluva osa nimiväärtusega. Paljud aga ei tea, et tegelikult võib dividende jagada ka teisiti. Seda võimaldab Eesti äriseadustik juba 1995. aastast. Täpsemalt on see sätestatud osaühingute kohta § 157 lõikes 2 ning aktsiaseltsi kohta § 276 lõikes 2.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes