Teisipäev, 10 Juuli 2018 16:17

Kohus ei rahuldanud PRIA toetusest ilma jäänud Lapavira OÜ kahjunõuet

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Tartu halduskohus jättis rahuldamata vesiviljelusega tegeleva ettevõtte Lapavira OÜ kaebuse põllumajanduse registrite ja infosüsteemi ameti (PRIA) vastu kahju hüvitamiseks summas 511 000 eurot.

Lapavira taotles 2013. aastal vesiviljeluse investeeringumeetmest 511 000 eurot toetust väliskalakasvastuse ehitamiseks, mille PRIA jättis rahuldamata, sest meetme eelarvest jätkus raha paremusjärjestuses esimesele viiele taotlejale, kaebaja oli kuues, ütles kohtu pressiesindaja Janar Filippov BNS-ile.

Kohus märgib, et toetuse väljamaksmine saab toimuda peale toetuse määramist ning väljamaksmise aluseks olevate nõuete täitmist, muuhulgas investeeringu teostamine, nõutavate kuludokumentide esitamine, investeeringu teostamise kontrolli läbiviimine ja muu selline. Kuna toetust pole määratud ja PRIA-le pole teada, kas investeering on teostatud ning väljamaksmise otsust pole tehtud, siis ei saa Lapavira rääkida ka välja maksmata jäänud toetuse summast ning sellest tulenevast õiguste rikkumisest.

Kaebaja väitel seisneb talle tekitatud kahju selles, et õigusvastaste haldusaktide alusel on talle jäetud välja maksmata toetus summas 511 000 eurot või alternatiivselt 177 000 eurot. "Haldusorgani õiguspärase haldusakti väljaandmise korral oleks kaebaja olnud olukorras, milles tal oleks olnud toetus hiljemalt ühe aasta jooksul, kuivõrd tal oli ja on võimekus projekt ellu viia ühe aasta jooksul." Seega võib kaebajast aru saada selliselt, et kahju seisneb PRIA otsuses tema toetuse taotlust õigeaegselt mitte rahuldada.

Lapavira väitel oleks PRIA eelarve jääk olnud piisav tema taotluse täies mahus rahuldamiseks, kui PRIA ei oleks õigusvastaselt jaganud raha teistele toetuse taotlejatele ehk siis kaebaja suhtes tehti negatiivne otsus üksnes seetõttu, et kolmandate isikute suhtes oli juba varasemalt õigusvastaselt tehtud positiivsed otsused toetustaotluste rahuldamiseks.

Samas puudub riigikohtu praktika kohaselt kaebajal kaebeõigus taotleda kolmandaid isikuid soodustavate haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist, mistõttu pole Lapavira sellekohane väide põhjendatud.

Kohus märgib, et taotluse esitajal ei ole õiguspärast ootust toetuse saamiseks, sest pelgalt taotluse esitamine ei anna põhjust ootusele toetuse väljamaksmiseks. Samuti on kaebaja poolt kantud kulud tehtud tema enda vabal tahtel nign seda ei saa kahjuna käsitleda.

Kahjunõude puhul ei saa rääkida ka saamata jäänud tulust, tegemist pole kaebaja vara väärtuse vähenemise ega kaotsiminekuga, vaid kaebaja eesmärk kahjuhüvitise taotlemisel on toetuse saamine, millega arendada oma majandustegevust.

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse paremusjärjestusse seatud parimate taotluste kohta. Kui meetme rahastamise sama aasta eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, teeb PRIA ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Antud juhul on PRIA sellisel toiminud, märgib kohus.

Tartu halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes