Reede, 05 Mai 2017 11:07

Kui ehitad, siis vastutad? Võis siis mitte? Või siiski?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Katri Tomson, vandeadvokaat
Katri Tomson, vandeadvokaat Advokaadibüroo TRINITI

On aasta 2017. Kaks aastat tagasi kirjutasin blogiartikli “Ehitusvaidluste lahendamise ABC“, kus käsitlesin ühte 2010.a alanud ehitusvaidlust ja selles tehtud Riigikohtu otsust. Viidatud otsus tühistas varasema ning andis alama astme kohtule juhised, kuidas asi õigesti otsustada. Tänaseks on vaidlus korduvalt pendeldanud erinevate kohtuastmete vahel ning seda on lahendanud kokku kuus erinevat kohtukoosseisu, kelle seisukohad ehitaja vastutuse osas on kohati täiesti vastupidised. Jõustunud kohtulahendit selles asjas tänase seisuga veel ei ole.

Oleme ootusärevad, mis saab edasi?

Tuleb tõdeda, et kõnealuse vaidluse lahendamise keerdkäigud on paraku olnud ka ehitusettevõtjat esindanud Advokaadibüroo TRINITI kogenud advokaatidele ettearvamatud.

Vaidluse perspektiivi hindamisel tuginesime tollasele kohtupraktikale ja hindasime ehitusettevõtjast kliendi eduväljavaateid pigem heaks. Julgesime prognoosida, et projekti puudulikkusest tingitud tagajärgi ehitusgarantii ei hõlma (vt ka ühe teise TRINITI esindatud kliendi kasuks tehtud otsus nr 2-13-42727, millest kirjutasin blogikandes “Kas ehitusgarantii hõlmab ka ehitusprojekti puudusi?“). Oleme tänaseni arvamusel, et kui ehitaja ehitab vastavalt tellija poolt etteantud projektile, mis on koostatud tunnustatud projekteerimisettevõtja poolt, läbinud projekti ekspertiisi, vastab projekteerimisnõuetele ning on kooskõlastatud kõikides vajalikes ametkondades, siis projektist tulenevalt ehitajale vastutust järgneda ei saa. Paraku kõik kohtuastmed meiega nõustunud ei ole.

Käesolevas juhul esitas tellija hagi nii projekteerija, ehitaja kui ehitusobjekti hooldaja vastu, tuginedes muuhulgas asjaolule, et ehitusprojekt ei vastanud nõuetele. Esimese astme kohtuna vaidlust läbivaadanud maakohus jättis hagi rahuldamata, tellija kaebas otsuse edasi. Teise astme kohtuna asja arutanud ringkonnakohus nõustus maakohtu resolutsiooniga, täiendades mõnevõrra maakohtu põhjendusi. Kolmanda astme kohtuna lahendas asja Riigikohus, kes saatis asja koos juhistega tagasi ringkonnakohtule (vt otsus nr 3-2-1-60-15). Viimane lahendas vaidluse seekord tellija kasuks. Ehitaja, projekteerija ja hooldaja kaebasid otsuse omakorda Riigikohtusse, kust saadeti asi jälle kord tagasi ringkonnakohtule ning anti taas vaidluse lahendamiseks olulisi juhiseid (vt otsus nr 3-2-1-116-16).

2017.a kevadel asus ringkonnakohus kolmandat korda sama vaidlust lahendama, jõudes seekord sisuliselt sama tulemuseni, milleni aastaid tagasi esimese astme maakohus. Ringkonnakohus leidis, et tellija hagi rahuldamisele ei kuulu. Kuna otsuse vaidlustamise tähtpäev ei ole tänaseks saabunud, pole hetkel teada, kas tellija kaebab otsuse veel kord edasi või lepib lahendiga, mille kohaselt ehitusettevõtja projekteerimisvigade eest ei vastuta.

Prognoosimatu kohtupraktika teeb äririskide hindamise keeruliseks

Nagu öeldud, kestab pooltevaheline vaidlus alates 2010ndast aastast ega ole tänaseni lõplikult läbi. Vaidlusalune töövõtuleping tellija ja ehitaja vahel sõlmiti juba aastal 2008, selle lepingu alusel teostatud tööd anti tellijale üle aastal 2009.

Kogu selle perioodi vältel on ehitusettevõtja pidanud oma äritegevust jätkama ning oma äririske hindama, teadmata samas, missuguseks kujuneb Eesti kohtupraktika projekteerija ja ehitaja vastutuse piiritlemisel. Kohtute muutlikud seisukohad küsimuses, kas vastutus saab järgneda ka ehitajale, kes juhindub tellija esitatud kinnitatud projektist, ajab paratamatult segadusse ning teeb äririskide hindamise keeruliseks.

Paraku tuli selles asjas tõhusas ja efektiivset õiguskaitset pakkuvas kohtupidamises pettuda. Jääb vaid loota, et vaidlusele kulutatud ressurss tasub end ära sellega, et asjas jõustub kokku ligi 150 lehekülge kohtupraktikat, mis ehitaja vastutuse projekti nõuetelevastavuse eest siiski välistab.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Mis tingimustel saab korteriühistu juhatus tagasi astuda?
    Mis tingimustel saab korteriühistu juhatus tagasi astuda? Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?
  • Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on?
    Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on? Elasid kord Jüri ja Mati, kes tegid koos äri. Äritegevuse lõppemisel oli kummalgi mehel oma äripartneri vastu mitmeid rahalisi nõudeid. Erinevate summade liitmise tulemusena jõuti kokkuleppele, et Jüri on Matile võlgu 1000 eurot. Mati oli nõus võlgnevuse sissenõudmisega ootama, kui Jüri tunnistab tingimusteta oma võlgnevust Mati ees. Mati koostas dokumendi, milles oli kirjas: „Jüri võlgneb Matile 1 000 eurot“, ning Jüri allkirjastas selle. Mati oli rahul, sest tal oli nüüd olemas konkreetne dokument, mille alusel saab vajadusel kohtusse pöörduda. Tundub lihtne? Paraku see nii ei ole.
  • Laenu anda ja võtta peab oskama
    Laenu anda ja võtta peab oskama Laenulepingut sõlmides kohustub laenuandja andma laenuvõtjale laenu (mõne rahasumma) ja laenuvõtja kohustub saadud laenu tagasi maksma. Laenuks võib vormistada ka mis tahes muu võlgnevuse, mis poolte vahel juba varem olemas oli. Näiteks võib laenuna käsitleda maksegraafikut, mis lepitakse kokku tähtaja ületanud võlgnevuse tasumiseks.
  • Ka ettevõtja esinduses allkirjastatud leping võib olla sidevahendi abil sõlmitud
    Tarbijakaitseamet juhib tarbijate ja kauplejate tähelepanu asjaolule, et sidevahendi abil sõlmituks võib lugeda lepingu ka siis, kui läbirääkimised tingimuste üle ning nõustumine on toimunud telefoni teel ning tarbija allkirjastab lepingu esinduses, kus läbirääkimisi ei peeta. Sellisel juhul on tarbijal võimalik lepingust taganeda 14 päeva jooksul.
  • Kas lapsega saab sõlmida käsunduslepingu?
    Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes