Neljapäev, 05 Aprill 2018 16:15

Kuidas saab korteriühistu juhatus tagasi astuda?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Keijo Lindeberg, vandeadvokaat
Keijo Lindeberg, vandeadvokaat Advokaadibüroo LINDEBERG
Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?

Vastab Keijo Lindeberg, Advokaadibüroo Lindeberg: Korteriühistu on mittetulundusühing. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 31 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kuna juhatuse liikme määrab mittetulundusühingute (edaspidi – MTÜ) liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu asjaolust, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi punktis 15 märkis riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi punktis 17 on riigikohus täiendavalt selgitanud: „Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi punktides 33-34 selgitas riigikohus: „Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepinguga VÕS-i (võlaõigusseaduse) § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, punktid 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS-i (äriseadustiku) §-d 168‒177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et korteriühistu juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma korteriühistu liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleb informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna te pole enam juhatuse liige. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada. Praktikas annab registripidaja seejärel korteriühistu liikmetele tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Paindlik tasustamine – stiimul töötajatele
    Paindlik tasustamine – stiimul töötajatele Iga inimest on võimalik töö tegemisel motiveerida. Motiveerimise võimalusi on väga palju: näiteks tunnustamine ja tähelepanu, personaalne juhendamine, koolitamine, karjääriredel, meeldiv töökeskkond, ühised koosviibimised, vabad päevad, meened, sümbolid jne, seda loetelu võiks lõpmatuseni jätkata.
  • Finantsinspektsioon: lihtsamaid väärtpabereid võib erainvestoritele ka lihtsamalt pakkuda
    Finantsinspektsiooni hinnangul ei pruugi vähekeerukamate väärtpaberite puhul alati olla vaja koostada olulist teavet andvat dokumenti, et neid jaeinvestorile pakkuda, seisab inspektsiooni saadetud märgukirjas turuosalistele.
  • EL-i riigid leppisid kokku sammudes küberturvalisuse suurendamiseks
    Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrid leppisid 8. juunil Luxembourgis kokku sammudes küberturvalisuse suurendamiseks.
  • Paar tähelepanekut krüptoasjanduse kohta
    Paar tähelepanekut krüptoasjanduse kohta Liikvel on kuuldus, nagu oleks Eesti krüptoraha- ja ICO-sõbralik riik. Võib-olla see ongi nii, sest Eestit on tabanud ICO-de buum. Plokiahelal põhinevatest väärtustest ja nende kohta tekitatud „tunnismärkidest“ (hea omakeelse sõna juurdumiseni kasutan enamusele tuttavat sõna token) on kujunemas ahvatlev vahend avalikkuselt investeeringute kaasamiseks. Õigus, nagu ikka, pandi aga kirja ajal, mil seda võimalust veel ei eksisteerinud ning seega me näiteks tokenite esmase avaliku pakkumise (ICO, ITO) kohta reegleid kehtivast õigusest ei leiagi. See ei tähenda aga, et „vanadest“ reeglitest ICO puhul üldse mööda vaadata võiks.
  • Lõplik: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    4. juulil otsustas riigikohus mitte võtta menetlusse Creative Union AS kassatsioonkaebust, millest tulenevalt riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes