Neljapäev, 05 Aprill 2018 16:15

Kuidas saab korteriühistu juhatus tagasi astuda?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Keijo Lindeberg, vandeadvokaat
Keijo Lindeberg, vandeadvokaat Advokaadibüroo LINDEBERG
Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?

Vastab Keijo Lindeberg, Advokaadibüroo Lindeberg: Korteriühistu on mittetulundusühing. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 31 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kuna juhatuse liikme määrab mittetulundusühingute (edaspidi – MTÜ) liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu asjaolust, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi punktis 15 märkis riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi punktis 17 on riigikohus täiendavalt selgitanud: „Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi punktides 33-34 selgitas riigikohus: „Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepinguga VÕS-i (võlaõigusseaduse) § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, punktid 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS-i (äriseadustiku) §-d 168‒177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et korteriühistu juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma korteriühistu liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleb informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna te pole enam juhatuse liige. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada. Praktikas annab registripidaja seejärel korteriühistu liikmetele tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Juhatuse liikme valimisest ja ametiaja pikendamisest ja riigikohtu vastuolulistest seisukohtadest
    Juhatuse liikme valimisest ja ametiaja pikendamisest ja riigikohtu vastuolulistest seisukohtadest

    Riigikohus kinnitas hiljuti üle põhimõtte, et isiku tegutsemist juhatuse liikmena on osanikel võimalik tagantjärele ka heaks kiita, isegi kui tema volitused on lõppenud.

  • Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018
    Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018

    Jõuludega seotud pärimustes leidub rohkelt spekulatsioone sellest, mida Jõuluvana jõulude vahele jääval perioodil teeb. Vana lahkel loal võime käesolevaga oma kliendi tegemistelt veidi saladusloori tõsta.

  • Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse põhiseaduskomisjoni 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), mis näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.
  • Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019
    Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019 Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima järgmised muudatused:
  • Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad
    Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes