Neljapäev, 05 Aprill 2018 16:15

Kuidas saab korteriühistu juhatus tagasi astuda?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Keijo Lindeberg, vandeadvokaat
Keijo Lindeberg, vandeadvokaat Advokaadibüroo LINDEBERG
Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?

Vastab Keijo Lindeberg, Advokaadibüroo Lindeberg: Korteriühistu on mittetulundusühing. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 31 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kuna juhatuse liikme määrab mittetulundusühingute (edaspidi – MTÜ) liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu asjaolust, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi punktis 15 märkis riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi punktis 17 on riigikohus täiendavalt selgitanud: „Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi punktides 33-34 selgitas riigikohus: „Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepinguga VÕS-i (võlaõigusseaduse) § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, punktid 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS-i (äriseadustiku) §-d 168‒177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et korteriühistu juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma korteriühistu liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleb informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna te pole enam juhatuse liige. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada. Praktikas annab registripidaja seejärel korteriühistu liikmetele tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited
    Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited Teemade ring, mis seostub ületunnitööga, on lai: näiteks ületunnitöö tegemises kokkuleppimine; juhud, mil tööandjal on õigus töötajalt ühepoolselt ületunnitööd nõuda; ületundide kindlaksmääramine (töötaja „normtundide” seisukohalt); ületundide tegemise mahupiirangud; alaealise töötaja ning ohuteguritega kokkupuutuva töötaja ületunnitöö tegemise keeld; ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga või rahaliselt. Käesolev artikkel keskendub olukorrale, kus tuleb otseselt mängu raamatupidaja käsi – ületunnitöö rahas hüvitamisega seotud teemadele.
  • Kaubanduskoda soovib haruapteekide ümberkujundamiseks lisaaega
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et praegustel üldapteekidel jääks piisavalt aega muuta oma haruapteegid üldapteekideks.
  • Sester: ka sõidujagajad peavad edaspidi esitama sõidukikaardi andmed
    Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peavad lähitulevikus sõidujagamisteenust osutavad juhid rakenduses esitama ka sõidukikaardi andmed.
  • Miks pank oma kliendi tehingutesse sekkub?
    Viimasel ajal on sagenenud tarbijate pöördumised finantsinspektsiooni seoses pankade hoolsusmeetmete rakendamisega. Näiteks on finantsinspektsioonilt uuritud, kas pangal on õigus nõuda täiendavaid selgitusi ja töölepingut, et tuvastada arvelduskontole pandud sularaha algset päritolu, ja kui klient seda ei esita, kas pank võib piirata tema arvelduskonto kasutamisõigust.
  • Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused
    Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused Tegutseva ettevõtte ostmise taga võivad olla mitmesugused motiivid: näiteks soov turuosa suurendada, uuele tegevusalale siseneda või konkurentsi vähendada. Ettevõtte ostmine võib anda võimaluse laieneda ja enda positsiooni konkurentidega võrreldes parandada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes