Aasta parim pakkumine! Hinnavõit
Hinnavõit 51% Hinnavõit

Telli pakett ”Raamatupidamisuudised“ 2018. aastaks ja saad kingituseks jõulunumbri ja videoseminari „Majandusaasta aruanne 2017“

Kingituse väärtus 68 eurot!
TELLIN
Hinnavõit
Neljapäev, 13 Aprill 2017 10:34

Lähenevast pankrotist vaikida ei tohi!

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Martina Proosa, jurist
Martina Proosa, jurist

Mõlemat esmapilgul täiesti erinevat Riigikohtu otsust ühendab üks asi: nii esimeses kui ka teises asjas vaidluse põhjuseks on vajaliku teabe mitteesitamine.

Teavitamiskohustuse mittetäitmine

Kohtuasjas nr 3-2-1-160-16 tegi Riigikohus 22. veebruaril 2017 otsuse, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtet olukorras, kus üks käendajatest on laenusaaja osanik ja juhatuse liige. 

Pank nõudis kahelt laenulepingu käendajalt osaühinguga sõlmitud laenulepingu järgse laenu tagastamist ja viivise tasumist. Laenuleping, mida käendasid füüsilised isikud, oli sõlmitud varasemate laenulepingute refinantseerimiseks.

Kohtus oli peamiseks küsimuseks, kas pank on rikkunud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 14 lõikest 2 tulenevat teavitamiskohustust. VÕS-i § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama sätte teise lause järgi ei pea teatama neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata.

Sellest ja teisest osaühingu pankrotiavalduse mitteesitamisega seotud kohtuotsusest saate lugeda värskes ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Maksumaksjate liit toetab katuserahade kaotamise ettepanekut
    Maksumaksjate liit toetab Vabaühenduste liidu ettepanekut lõpetada läbipaistmatu katuseraha jagamine ning kutsub selle toetuseks allkirju andma.
  • Kümme eurot võib jätta ilma miljonitest
    Kümme eurot võib jätta ilma miljonitest Alates 1. septembrist 2017 jõustunud riigihangete seaduse kohta on leida arvukalt kirjutisi ning peetud koolitusi nii juristidele kui ettevõtjatele suunatult. Samas on muudatused nüansirohked ning saatan peitub teadupärast detailides. Seepärast toon välja mõned probleemkohad, mille kohta on tihti küsitud või mille suhtes on juba praktikas eksitud.
  • Millal osaniku hääled vaikivad…
    Millal osaniku hääled vaikivad… Väikeosanike õiguste kaitse kontekstis on viimasel ajal sageli tulnud jutuks huvide konflikti küsimus. Väga sagedane on olukord, kus ühingu enamusosanik on ka ühingu juhtkonna liige ning kontrollib seeläbi ühingu tegevust. Oma praktikast julgen öelda, et kui osanikule kuulub üle 50% osakapitalist ja ta on ka näiteks ainus juhatuse liige, siis kõnepruuk „minu firma“ on jutu sisse lihtne tulema, isegi kui ühingus on väikeosanikke.
  • Advokaadi hinnangul on meditsiinitöötaja vastutus Eestis liiga karm
    Detsembri alguses avaldatud Harju maakohtu lahend PERH-i vereülekande juhtumis näitab veel kord, et meditsiinitöötaja vastutus on Eestis liiga karm, leiab advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner, meditsiiniõigusele spetsialiseerunud advokaat Ants Nõmper.
  • Ministeeriumi hinnangul puudub vajadus ühistranspordiseadust muuta
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul puudub vajadus ühistranspordiseadust muuta ning liinilubade väljastamise metoodikat saab vajadusel ajakohastada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes