Neljapäev, 13 Aprill 2017 10:34

Lähenevast pankrotist vaikida ei tohi!

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Martina Proosa, jurist
Martina Proosa, jurist

Mõlemat esmapilgul täiesti erinevat Riigikohtu otsust ühendab üks asi: nii esimeses kui ka teises asjas vaidluse põhjuseks on vajaliku teabe mitteesitamine.

Teavitamiskohustuse mittetäitmine

Kohtuasjas nr 3-2-1-160-16 tegi Riigikohus 22. veebruaril 2017 otsuse, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtet olukorras, kus üks käendajatest on laenusaaja osanik ja juhatuse liige. 

Pank nõudis kahelt laenulepingu käendajalt osaühinguga sõlmitud laenulepingu järgse laenu tagastamist ja viivise tasumist. Laenuleping, mida käendasid füüsilised isikud, oli sõlmitud varasemate laenulepingute refinantseerimiseks.

Kohtus oli peamiseks küsimuseks, kas pank on rikkunud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 14 lõikest 2 tulenevat teavitamiskohustust. VÕS-i § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama sätte teise lause järgi ei pea teatama neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata.

Sellest ja teisest osaühingu pankrotiavalduse mitteesitamisega seotud kohtuotsusest saate lugeda värskes ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Paindlik tasustamine – stiimul töötajatele
    Paindlik tasustamine – stiimul töötajatele Iga inimest on võimalik töö tegemisel motiveerida. Motiveerimise võimalusi on väga palju: näiteks tunnustamine ja tähelepanu, personaalne juhendamine, koolitamine, karjääriredel, meeldiv töökeskkond, ühised koosviibimised, vabad päevad, meened, sümbolid jne, seda loetelu võiks lõpmatuseni jätkata.
  • Finantsinspektsioon: lihtsamaid väärtpabereid võib erainvestoritele ka lihtsamalt pakkuda
    Finantsinspektsiooni hinnangul ei pruugi vähekeerukamate väärtpaberite puhul alati olla vaja koostada olulist teavet andvat dokumenti, et neid jaeinvestorile pakkuda, seisab inspektsiooni saadetud märgukirjas turuosalistele.
  • EL-i riigid leppisid kokku sammudes küberturvalisuse suurendamiseks
    Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrid leppisid 8. juunil Luxembourgis kokku sammudes küberturvalisuse suurendamiseks.
  • Paar tähelepanekut krüptoasjanduse kohta
    Paar tähelepanekut krüptoasjanduse kohta Liikvel on kuuldus, nagu oleks Eesti krüptoraha- ja ICO-sõbralik riik. Võib-olla see ongi nii, sest Eestit on tabanud ICO-de buum. Plokiahelal põhinevatest väärtustest ja nende kohta tekitatud „tunnismärkidest“ (hea omakeelse sõna juurdumiseni kasutan enamusele tuttavat sõna token) on kujunemas ahvatlev vahend avalikkuselt investeeringute kaasamiseks. Õigus, nagu ikka, pandi aga kirja ajal, mil seda võimalust veel ei eksisteerinud ning seega me näiteks tokenite esmase avaliku pakkumise (ICO, ITO) kohta reegleid kehtivast õigusest ei leiagi. See ei tähenda aga, et „vanadest“ reeglitest ICO puhul üldse mööda vaadata võiks.
  • Lõplik: riik ei pea tasuma juhatuse liikme isapuhkuse eest
    4. juulil otsustas riigikohus mitte võtta menetlusse Creative Union AS kassatsioonkaebust, millest tulenevalt riik ei pea juhatuse liikme lepingu alusel töötavale isikule hüvitama isapuhkuse tasu.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes