Neljapäev, 13 Aprill 2017 10:34

Lähenevast pankrotist vaikida ei tohi!

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Martina Proosa, jurist
Martina Proosa, jurist

Mõlemat esmapilgul täiesti erinevat Riigikohtu otsust ühendab üks asi: nii esimeses kui ka teises asjas vaidluse põhjuseks on vajaliku teabe mitteesitamine.

Teavitamiskohustuse mittetäitmine

Kohtuasjas nr 3-2-1-160-16 tegi Riigikohus 22. veebruaril 2017 otsuse, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtet olukorras, kus üks käendajatest on laenusaaja osanik ja juhatuse liige. 

Pank nõudis kahelt laenulepingu käendajalt osaühinguga sõlmitud laenulepingu järgse laenu tagastamist ja viivise tasumist. Laenuleping, mida käendasid füüsilised isikud, oli sõlmitud varasemate laenulepingute refinantseerimiseks.

Kohtus oli peamiseks küsimuseks, kas pank on rikkunud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 14 lõikest 2 tulenevat teavitamiskohustust. VÕS-i § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama sätte teise lause järgi ei pea teatama neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata.

Sellest ja teisest osaühingu pankrotiavalduse mitteesitamisega seotud kohtuotsusest saate lugeda värskes ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Õiguskantsler: matusetoetuse regulatsioon vajab täpsustamist
    Õiguskantsler pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses segadusega, mis puudutab matusetoetuse maksmist, märkides, et regulatsioon vajab täpsustamist.
  • Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta?
    Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta? Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks.
  • Riigid võivad keelata sõidujagamisteenuse ilma komisjoni teavitamata
    Euroopa Kohtu otsuse kohaselt võivad liikmesriigid keelata sõidujagamisplatvormide nagu Uber tegevust ilma eelnevalt Euroopa Komisjoni teavitamata.
  • Väärtpaberiturg elavneb
    Väärtpaberiturg elavneb Aktsiaseltsi aktsiate või osaühingu osade registreerimine Eesti väärtpaberite registris annab suurema õiguskindluse ja paindlikkuse aktsiate või osadega tehingute tegemiseks. Eelmise aasta lõpust alates on võimalik aktsiaseltsi aktsiad kindlatel tingimustel registreerida ka mõne teise riigi registripidaja juures.
  • Kütt peab toitjakaotuspensioni praegust süsteemi ebaõiglaseks
    Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt peab ebaõigeks, et töövõimetoetust saav alaealine või õppiv noor jääb vanema surma korral ilma toitjakaotuspensionist.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes