Kolmapäev, 26 September 2018 09:27

Loomeinimesed läksid saamata jäänud tasude pärast riigi vastu kohtusse

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti loomeinimesi esindavad üheksa organisatsiooni olid sunnitud pöörduma kohtu poole, et saada riigilt saamata jäänud seadusejärgsed isiklikuks tarbeks kopeerimise tasud nelja aasta eest summas 38 miljonit eurot.

Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest pole Eesti valitsused suutnud tänini korraldada tasude kogumist isiklikuks kasutuseks olevatelt kaasaegsetelt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt. “Autori, esitaja ja fonogrammitootjana tunnen nii mina kui ka minu kolleegid, kuidas lintkasseti ajastusse kinni jäänud valitsuse määrus on meilt ära võtnud ühe võimaluse, kuidas muusika loomist mujal Euroopas rahastatakse,” lausus Eesti Esitajate Liidu juhatuse liige Tanel Padar. “Valitsuse poolt pakutud võimalus koguda tasu helikassettmakkidega tehtud salvestuse eest, on tegelikult sama, kui saarte vahel sõitvatel praamidel oleks autopileti müümise asemel lubatud võtta tasu ainult hoburakenditelt.”

Loomeinimeste õigust hüvitisele on kinnitanud riigikohus 2016. aasta otsusega, mis tõdes, et Eesti valitsuse tegevusetus Euroopa Liidu direktiivis nõutud õiglase tasu tagamisel on õigusvastane. Probleem on kestnud aastast 2006 ning lahendust ei ole praeguseni.

Kohtusse mindi saamata jäänud tasude pärast aastatel 2014-2017, kuid olukord, kus Eesti loomeinimesed vastupidiselt oma Euroopa kolleegidele digi-ja nutiseadmetelt tasu ei saa, paraku jätkub.

Üheksa loomeinimesi ühendavat organisatsiooni  loodavad siiralt, et praegune valitsus suudab leida üksmeele ja e-riigile kohaselt tasude kogumise digi-seadmetelt sel aastal ellu viia, et nad ei peaks ka järgmistel aastatel oma liikmete kaitseks tagantjärele kohtu kaudu õiglast hüvitist nõudma.

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, kes lubab eratarbeks kopeerimist, on kohustus luua mehhanism, mis aitaks kõigilt tänapäevastelt andmekandjatelt ja salvestusfunktsiooniga seadmetelt kokku koguda loomeinimeste õiguspärane tasu. Pea kõik riigid kasutavad süsteemi, kus isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu kogutakse süsteemiga, kus tasu on juba seadme hinnas. Sarnane süsteem on ka Eesti autoriõiguse seaduse järgi Eestis, kuid valitsuse määrus, mis peab nimetama kõik turul olevad salvestusseadmed ja -kandjad, on jäetud aastaid kaasajastamata, sisaldades vaid VHS-kassetti, makilinti ja CD–plaati. Ainukese Euroopa Liidu liikmesriigina on Soome korraldanud hüvitamise läbi riigieelarve, makstes aga isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitisena pea 11 miljonit eurot aastas.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta ja seda koguti kõikide salvestusfunktsiooniga seadmetelt ja kandjatelt. Eestis on vastav näitaja 0 eurot, kuna seadmeid ja kandjaid, mida inimesed tehnoloogiaajastul kasutavad, ei ole lisatud 2006. aastast muutumatuna püsinud valitsuse määrusesse, mis ongi kohtussepöördumise põhjus.

Autoriõiguse seaduse järgi peaks 10 protsenti laekunud hüvitustest minema sihtotstarbeliselt läbi kultuuriministeeriumi eronevate kultuuriprojektide toetuseks. Kuna Eestis süsteem käib valitsuste tegematajätmise tõttu tühikäigul ja kogutav summa 0 eurot inimese kohta, siis on jäänud aastaid ka see kultuurirahastuse võimalus kasutamata.

Kahju suuruse arvutamisel on loomeinimeste organisatsioone esindava vandeadvokaadi,  advokaadibüroo PwC Legal partneri Priit Lätti sõnul aluseks võetud kehtiv autoriõiguse seadus, kus on kirjas tasude määrad  salvestusseadmetele ja -kandjatele, kohandades seda ka uuemale tehnoloogiale ja  võttes arvesse teiste riikide praktikat. Seadmete ja andmekandjate müügimahud oleme kokku arvutanud Statistikaameti väliskaubanduse väljavõtete alusel.

Loomeinimeste õigust hüvitisele perioodi 2010-2013 eest on kinnitanud riigikohus 2016. aasta otsusega.  Advokaadibüroo PwC Legal partneri Priit Lätti sõnul on seega loomeinimestel õigustatud samadel alustel nõuda tasu ka edasiste perioodide eest, kuna valitsus ei ole oma ränka viga tänini parandanud.

Perioodil 2014-2017 tekkinud kahju hüvitamise taotluse esitasid oma liikmete eest valitsusele ning seejärel kohtusse üheksa kahju saanud loomeinimesi ühendavat organisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit.

Justiitsministeeriumi tellitud ja Turu-Uuringute AS-i poolt 2016. aastal läbi viidud küsitlus Eesti elanike harjumuste kohta teoste kopeerimisel jõudis järeldusele, et 41 protsenti vastanutest olid teinud muusikast audiosalvestusi ning 33 protsenti salvestusi audiovisuaalsest sisust. Uuringu kohaselt olid inimesed muusikateoseid kopeerinud või salvestanud enim sellistele salvestuskandjatele nagu süle- või lauaarvuti sisesele kõvakettale, mobiili- või nutitelefoni, USB-mälupulgale ning CD-le. Praegu kehtivas ja 2006. aastast muutumatuna püsinud vabariigi valitsuse määruses sisaldub nendest vaid CD.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse põhiseaduskomisjoni 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), mis näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.
  • Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019
    Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019 Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima järgmised muudatused:
  • Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad
    Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.
  • Finantsinspektsioon karistas turumanipulatsiooniga tegelenud isikut

    Finantsinspektsioon karistas väärteo korras Juri Doborovitšit ning tema juhitavaid osaühinguid ALT Home ja ALT Computers turumanipulatsiooni eest rahatrahviga.

  • Käsundusleping vs. tööleping
    <span class="green_key"></span>Käsundusleping vs. tööleping

    Seekord räägime, mis vahe on töö- ja käsunduslepingul ning millisel juhul peaks ühte teisele eelistama või hoopis vältima.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes