Teisipäev, 18 September 2018 12:58

Madise: toimingupiirangute normid on segased

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Korruptsioonivastases seaduses on toimingupiirangud määratletud segaselt ning ei võimalda inimesel täpselt aru saada, kas tema tegu on keelatud või mitte, ütles õiguskantsler Ülle Madise 18. septembril riigikogu ees oma aastaülevaadet tutvustades.

"Räägime näiteks toimingupiirangute määratlemisest. Pole ju üheselt selge, kas toimingupiirang kohaldub või mitte," tõdes Madise. "Nüüd eeldatakse, et iga inimene peab suutma ise tõlgendada, kas tema tegu on keelatud või lubatud. Normist või ühestki normi seletusest ta sellele küsimusele vastust ei leia," lisas ta.

"Kui aga võimalik tagajärg on karistus, siis peab inimesele olema teada, mis on lubatud ja mis on keelatud," rõhutas õiguskantsler.

"Loomulikult, ma mõistan, et paljusid kuritegusid ongi väga raske tõendada, ent see ei õigusta ebamääraseid karistusnorme, mille alusel on pea igaüks võimalik vastutusele võtta. Me ei tohi lubada isegi seda muljet, et küll organid teavad, keda on vaja karistada," märkis Madise, kelle hinnangul on Eesti õiguskorras ilmnemas tendents, kus saab öelda, et "On inimene, leiame ka paragrahvi".

Toimingupiirang on üks sagedasemaid rikkumisi, mille alusel süüdistatakse kohalike omavalitsuste liikmeid korruptsioonis. Viimane suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtum leidis aset Narvas, kus kaitsepolitsei esitas augusti algul kaheksale linnavolikogu liikmele kahtlustuse toimingupiirangute rikkumises.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse põhiseaduskomisjoni 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), mis näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.
  • Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019
    Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019 Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima järgmised muudatused:
  • Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad
    Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.
  • Finantsinspektsioon karistas turumanipulatsiooniga tegelenud isikut

    Finantsinspektsioon karistas väärteo korras Juri Doborovitšit ning tema juhitavaid osaühinguid ALT Home ja ALT Computers turumanipulatsiooni eest rahatrahviga.

  • Käsundusleping vs. tööleping
    <span class="green_key"></span>Käsundusleping vs. tööleping

    Seekord räägime, mis vahe on töö- ja käsunduslepingul ning millisel juhul peaks ühte teisele eelistama või hoopis vältima.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes