18.09.2018 Teisipäev
Madise: toimingupiirangute normid on segased
Korruptsioonivastases seaduses on toimingupiirangud määratletud segaselt ning ei võimalda inimesel täpselt aru saada, kas tema tegu on keelatud või mitte, ütles õiguskantsler Ülle Madise 18. septembril riigikogu ees oma aastaülevaadet tutvustades.
"Räägime näiteks toimingupiirangute määratlemisest. Pole ju üheselt selge, kas toimingupiirang kohaldub või mitte," tõdes Madise. "Nüüd eeldatakse, et iga inimene peab suutma ise tõlgendada, kas tema tegu on keelatud või lubatud. Normist või ühestki normi seletusest ta sellele küsimusele vastust ei leia," lisas ta.
"Kui aga võimalik tagajärg on karistus, siis peab inimesele olema teada, mis on lubatud ja mis on keelatud," rõhutas õiguskantsler.
"Loomulikult, ma mõistan, et paljusid kuritegusid ongi väga raske tõendada, ent see ei õigusta ebamääraseid karistusnorme, mille alusel on pea igaüks võimalik vastutusele võtta. Me ei tohi lubada isegi seda muljet, et küll organid teavad, keda on vaja karistada," märkis Madise, kelle hinnangul on Eesti õiguskorras ilmnemas tendents, kus saab öelda, et "On inimene, leiame ka paragrahvi".
Toimingupiirang on üks sagedasemaid rikkumisi, mille alusel süüdistatakse kohalike omavalitsuste liikmeid korruptsioonis. Viimane suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtum leidis aset Narvas, kus kaitsepolitsei esitas augusti algul kaheksale linnavolikogu liikmele kahtlustuse toimingupiirangute rikkumises.
