Reede, 23 September 2016 11:53

Millega käenduslepingu sõlmimisel arvestada?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ahti Kuuseväli, advokaat
Ahti Kuuseväli, advokaat Advokaadibüroo Heta

Käendus on levinud eelkõige seetõttu, et käenduslepingu sõlmimine käib lihtsalt ja see on võimalik vormistada mõne minutiga. Müüja saab oma kauba realiseerida ja ostja ei pea tasuma kauba eest enne kauba kätte saamist.

Siiski on mõned olulised aspektid, mida käenduslepingu sõlmimisel tasub silmas pidada.

Võlaõigusseadus ütleb, et käendusleping on selline leping, millega käendaja kohustub kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Käendus on üks enam levinud viise tagada kindlustunne laenuandjale selles, et laen saab täies ulatuses tagasi makstud ka siis, kui laenusaajal tekivad makseraskused. Lisaks laenusuhetele kasutatakse käendust tihti ka müügi olukorras, kus müüdud kaup antakse ostjale üle enne müügihinna tasumist (koos arvega) ja müüja soovib kindlust selles, et ta kauba eest kokkulepitud hinna reaalselt kätte saab.

Müügilepingute puhul on käendus eriti levinud olukorras, kus ostjaks on ettevõte ja kaubale läheb järgi juhatuse liige. Kui müüjal ja ostjal varasem kokkupuude puudub, ei lükku müük edasi arve tasumiseni, vaid juhatuse liige saab kauba kohe kätte ja annab käenduslepingu sõlmimisega müüjale kindlustunde, et arve saab täies ulatuses tasutud.

Käenduslepingu sõlmimisel tuleb arvestada sellega, et kui käendajaks on füüsiline isik, siis tuleb käendusleping sõlmida kirjalikult. Kui käenduslepingut kirjalikult ei vormistata, siis ei ole leping veel automaatselt tühine. Näiteks kui käendaja võlausaldajale võla tasub, ei saa käendaja hiljem raha tagasi nõuda, väites, et käendusleping ei olnud kirjalikult sõlmitud.

Siiski peab võlausaldaja arvestama, et kui füüsilisest isikust käendajaga ei ole lepingut kirjalikult sõlmitud, võib käendaja keelduda võla tasumisest. Kui teise isiku eest võla tasumine päevakorrale kerkib, siis otsitakse abi õigusnõustajalt ja saadaks oma õigustest parem ülevaade.

Oluline on arvestada sellega, et kirjaliku vorminõude järgimiseks ei piisa lihtsalt e-kirjade vahetamisest. Kirjaliku vorminõude järgimiseks tuleb leping allkirjastada füüsiliselt või digitaalselt.

Käenduslepingu sõlmimisel eksitakse sagedasti selle vastu, et lepingus jääb märkimata käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Sellisel juhul on käendusleping tühine, mis tähendab, et käendusleping ei anna võlausaldajale soovitud kindlust raha laekumise osas. Isegi kui käendaja ei tea käenduslepingu tühisusest ja on juba võla katteks raha maksnud, võib käendaja tasutud raha hiljem tagasi küsida.

Käendaja maksimumsumma määramisel võiks arvestada sellega, et arve tasumisega viivitamine võib tekitada täiendavaid rahalisi kohustusi, eelkõige võla sissenõudmise kulude ja viivise näol. Seetõttu on soovitatav käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma määrata suurem, kui see on arve või rahaline kohustus, mille tõttu käendusleping üldse sõlmitakse.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes