Kolmapäev, 21 Veebruar 2018 12:50

Millist infot saab osanik osaühingult nõuda?

Hinda seda artiklit
(1 hinnang)
Artur Knjazev, advokaat
Artur Knjazev, advokaat Advokaadibüroo COBALT

Oma hiljutises, 14. veebruari lahendis täpsustas riigikohus, millist laadi infot ja dokumente võib osanik osaühingult nõuda ning millal saab osanik esitada need nõuded osaühingu vastu kohtusse.

Seaduse järgi on kõikidel osaühingu osanikel, sõltumata nende osaluse suurusest, õigus saada osaühingu juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Juhatus võib osaniku nõudest keelduda, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Juhatuse keeldumisel saab osanik nõuda, et tema teabenõude üle otsustaks osanike koosolek või kohus.

Mida ei saa küsida?

Seaduse järgi oleks osanikul justkui õigus mis tahes teabele või dokumentidele, juhul kui selle esitamine ei kahjusta oluliselt osaühingu huve. Samas on riigikohus nüüd täpsustanud, et osanikul ei ole õigust teabenõude korras küsida osaühingult ükskõik mida.

Küsida ei saa juhatuse hinnangut mingile olukorrale, nt kas mingi tehing on seaduslik või mitte (selleks on osanikul võimalik taotleda erikontrolli). Samuti ei saaks küsida ka, mida on kavas teha osanike võrdse kohtlemise tagamiseks, ega küsida oletuste või prognoosidega seotud küsimusi.

Nendest riigikohtu seisukohtadest võib järeldada, et osaniku õigus teabele on piiratud objektiivsete andmete saamisega ehk osanik saab küsida reeglina vaid nn faktiküsimusi.

Milliseid dokumente küsida?

Dokumentide osas leidis riigikohus, et osanik ei saa nõuda tutvumist nende dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Vaidluse korral peab osanik põhistama, et dokument on olemas ehk osanik peab kohtule veenvalt põhjendama, miks selline dokument peaks olemas olema, võttes arvesse iga juhtumi asjaolusid.

Samuti on riigikohus leidnud, et juhatust ei saa kohustada hakata koostama dokumente, mida juhatus muidu koostama ei pea. Kusjuures osanikul ei ole õigust nõuda dokumentide üleandmist talle (nt koopiana), vaid tal on üksnes õigus tutvuda dokumentidega.

Tutvumise koha määramisel peab kohus võtma arvesse nii osaniku kui ka osaühingu põhjendatud huve, üldreeglina võiks tutvumise kohaks olla osaühingu kontor või muu tegevuskoht.

Millal maksab kohtusse pöörduda?

Kohtusse on lubatud teabenõudega pöörduda vaid juhul, kui osanik on esitanud teabenõude juhatusele kohtuväliselt, kuid juhatus on kas sõnaselgelt või vaikivalt teabenõude rahuldamisest keeldunud. Seega kohtusse võib pöörduda juhatuse keeldumise korral või kui on selge, et juhatus ei vasta teabenõudele.

Kohtus võib küll teabenõude taotlust täpsustada, kuid lubamatu on esitada küsimusi või taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida äriühingult ei nõutud kohtuväliselt. Seega kohtusse saab pöörduda üksnes samasisuliste küsimusega, millega oli pöördutud eelnevalt kohtuväliselt juhatuse poole.

Kohtus tuleb osanikul sõnastada oma taotlused teabe ja dokumentide saamiseks võimalikult täpselt, kuna kohtulahendi resolutsioon peab olema selge ja kohtutäituri poolt täidetav ka ilma muu lahendi tekstita. Seejuures on üldjuhul piisav, kui osanik taotleb tutvumist lepingudokumentidega, mis on piiritletud kindla aja- ja hinnavahemikuga ning konkreetsete isikutega, kelle vahel on lepingud sõlmitud (nt osaühingu ja juhatuse liikme vahel).

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018)
    Ülevaade seadustest (RU nr 7, 2018) Selles ajakirjanumbris käsitleme seaduste muudatusi, millest üks hakkab kehtima selle aasta 1. detsembril, üks 3. detsembril ning kolm uue aasta esimesel päeval. Jõustuvad sätted avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks ning tarbijate põhjendamatu asukohapõhise diskrimineerimise vältimiseks, uued sunnimeetmed kaitseväekohustuste täitmisest kõrvalehoidjatele ja väärtegude menetlemist lihtsustatakse uue menetlusliigi – lühimenetluse – lisamisega. Veel jõustub täiesti uus rahvastikuregistri seadus, mille eesmärk on kaasajastada rahvastikuregistriga seotut.
  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes