tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Neljapäev, 07 Detsember 2017 16:11

Ministeeriumi hinnangul puudub vajadus ühistranspordiseadust muuta

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul puudub vajadus ühistranspordiseadust muuta ning liinilubade väljastamise metoodikat saab vajadusel ajakohastada.

"Ühistranspordiseadus on pädev. Seadusemuudatuse initsiatiivi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hetkel ei kavanda, seadus on piisavalt paindlik, et muuta vajadusel aja- ja asjakohaseks ka liinilubade väljastamise kord," ütles ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter BNS-ile. "Liinilubade väljastamise kord on maanteeameti poolt ühistranspordiseaduse alusel ja koostöös sektori osalistega koostatud metoodika, mida saab vajadusel ajakohastada ning selles on mitmeid muudatusi juba ka tehtud punktides, mis on tekitanud moonutusi või muud sellist," lisas ta.

Seaduse põhimõttest lähtuvalt tellib need bussiliinid ja väljumised, millele on oluline sõidunõudlus, kuid mida kommertsalusel vedajad oma majandushuvidest lähtuvalt teenindada ei soovi, Tatteri sõnul avalik võim, nagu maanteeamet, kohalik omavalitsus või uuest aastast ühistranspordikeskused avaliku teenindamise lepingu alusel. "Selliste liinide teenindamisele tuleb reeglina korraldada riigihange ja vajadusel teenuse osutamise eest toetust maksta," lisas Tatter.

"Kindlasti ei ole õige kommertsliinide sulgemisi põhjendada vaid uue seadusega, pigem on ikka põhjuseks ka reisijate arvu pidev vähenemine maapiirkondades, hõreasustusega kohtades, samas kui näiteks Harjumaal elanike arv kasvab ja liine ei suleta," ütles Tatter. "On ju ka avalike maakonnaliinide sõitjate arv on olnud pidevas langustrendis, kuid siin kompenseeritakse vedajale piletitulu langus riigipoolse toetuse suurendamisega, kommertsvedudel peab vedaja majandama vaid piletimüügist laekuva tuluga," lisas ta.

Senise süsteemi puudusena toodi Tatteri sõnul välja põhimõte, et kui ühel liinil teenindas kaks vedajat, siis kolmandale taotlejale reeglina luba ei väljastatud. Samas lõi nimetatud põhimõte eeldused liiniluba omavate vedajate majanduslikuks stabiilsuseks neid liine ja reisijaid teenindada.

"Uue seaduse kohaselt võib aga ühel väljumisel olla lihtsustatult piiramatu arv vedajaid, tingimusel et nende teenuste kvaliteet kogumis on samaväärne või parem," ütles Tatter. "See aga tähendas tihedamat konkurentsi just tulusamatele väljumistele, mille arvel sai vedaja seni teenindada ka väiksema nõudlusega jätkusuundi. Kui aga põhiliini osalt tulu langes, siis kadus ka vedajal majanduslik motivatsioon jätkuliinina toiminud väljumist edasi teenindada," lisas ta.

Eelkirjeldatud mõju oli Tatteri kinnitusel kõigile turuosalisetele ja otsustajatele väga hästi teada, kuid domineeris üldine avatud turu loogikast kantud lahenduse soov. "Ka peale seaduse jõustumist kritiseeris seda teravalt endiselt nt konkurentsiamet, et see oleks pidanud turu "täielikult avama", millega aga kõnealused negatiivsed mõjud veelgi võimenduksid," sõnas Tatter.

Bussifirma Taisto Liinid sulges alates tuleva esmaspäevast seoses majandusliku mittetasuvusega Tallinna–Antsla bussiliini, mille tõttu oleks Antsla kaotanud lisaks Tallinnale ühenduse ka Tartuga, mis toimib siiski esialgu 17. detsembrini. Liini sulgemise põhjusena nimetas Taisto Liinid aastal 2015 jõustunud kaugliinilubade väljastamise korda, mille tõttu väljus Taisto Liinide Antslasse suunduva bussiga samal kellaajal kell 8.30 Tallinnast Tartusse ja kell 16.30 Tartust Tallinna ka teise ettevõtte buss. Seetõttu polnud kuut maakonda läbiva bussiliini teenindamine Taisto Liinide kinnitusel enam majanduslikult teostatav.

Kaubamärgi Simple Express all tegutsev bussifirma Eesti Buss OÜ sulges alates detsembrist kolm Tallinna ja Võru vahelist kaugliini, mille ettevõte soovis esialgu sulgeda juba oktoobrist. Liinide sulgemise põhjust ettevõte üheselt nimetada ei soovinud.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Hagi tagamine – miks ja kuidas?
    Hagi tagamine – miks ja kuidas? Enne kohtumenetluse alustamist palutakse minul sageli hinnata asja perspektiivi. Sellisel juhul ei tule arvesse võtta üksnes seda, kui suur on tõenäosus, et hagiavaldus rahuldatakse, vaid ka asjaolu, kas kohtuotsust on võimalik hiljem täita. Rahalise nõude esitamisel tähendab eeltoodu eeskätt seda, kas võlgnikul on vara, mille arvel oleks võimalik hiljem kohtuotsust täita. Pole ju sisulist kasu kohtuotsusest, mida kliendil ei ole võimalik edukalt maksma panna.
  • EMA juhib tähelepanu hiigellageraieid võimaldavale seaduseaugule
    Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) juhib tähelepanu seaduseaugule, mis võimaldab metsaseaduse mõttest mööda minnes raiuda lagedaks väga suuri alasid.
  • Euroopa Kohus ei leidnud müügimaksus vastuolu käibemaksureeglitega
    Euroopa Kohtu hinnangul ei ole 2010. aastal Tallinnas kehtestatud müügimaks vastuolus Euroopa Liidu (EL) käibemaksudirektiiviga, mis tähendab, et tasutud müügimaksu tagasi nõudvatel Tallinna Kaubamaja grupi ettevõtetel ei õnnestu riigikohtus sellele argumendile tugineda.
  • Vaikimine võib olla ka nõusolek
    <span class="green_key"></span>Vaikimine võib olla ka nõusolek Selles artiklis käsitletavatest riigikohtu lahenditest saame teada, kas ja millistel tingimustel saab lugeda lepingu muudetuks, kui kirjalikku kokkulepet ei ole lepingu muutmise kohta sõlmitud. Veel selgitab riigikohus, millised eeldused peavad olema täidetud, et äriühingu juhtorganilt oleks võimalik nõuda kahju hüvitamist äriühingu kahjustamise tõttu selle tegevuse mõjutamise kaudu.
  • III samba fondiosakud kolisid väärtpaberikontodelt pensionikontole
    Alates 6. augustist on lisaks senisele kohustusliku pensionifondiga seotud teabele pensionikontoga seatud ka vabatahtliku pensionisambaga seotud info.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes