Aasta parim pakkumine! Hinnavõit
Hinnavõit 51% Hinnavõit

Telli pakett ”Raamatupidamisuudised“ 2018. aastaks ja saad kingituseks jõulunumbri ja videoseminari „Majandusaasta aruanne 2017“

Kingituse väärtus 68 eurot!
TELLIN
Hinnavõit
Neljapäev, 07 Detsember 2017 16:11

Ministeeriumi hinnangul puudub vajadus ühistranspordiseadust muuta

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul puudub vajadus ühistranspordiseadust muuta ning liinilubade väljastamise metoodikat saab vajadusel ajakohastada.

"Ühistranspordiseadus on pädev. Seadusemuudatuse initsiatiivi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hetkel ei kavanda, seadus on piisavalt paindlik, et muuta vajadusel aja- ja asjakohaseks ka liinilubade väljastamise kord," ütles ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter BNS-ile. "Liinilubade väljastamise kord on maanteeameti poolt ühistranspordiseaduse alusel ja koostöös sektori osalistega koostatud metoodika, mida saab vajadusel ajakohastada ning selles on mitmeid muudatusi juba ka tehtud punktides, mis on tekitanud moonutusi või muud sellist," lisas ta.

Seaduse põhimõttest lähtuvalt tellib need bussiliinid ja väljumised, millele on oluline sõidunõudlus, kuid mida kommertsalusel vedajad oma majandushuvidest lähtuvalt teenindada ei soovi, Tatteri sõnul avalik võim, nagu maanteeamet, kohalik omavalitsus või uuest aastast ühistranspordikeskused avaliku teenindamise lepingu alusel. "Selliste liinide teenindamisele tuleb reeglina korraldada riigihange ja vajadusel teenuse osutamise eest toetust maksta," lisas Tatter.

"Kindlasti ei ole õige kommertsliinide sulgemisi põhjendada vaid uue seadusega, pigem on ikka põhjuseks ka reisijate arvu pidev vähenemine maapiirkondades, hõreasustusega kohtades, samas kui näiteks Harjumaal elanike arv kasvab ja liine ei suleta," ütles Tatter. "On ju ka avalike maakonnaliinide sõitjate arv on olnud pidevas langustrendis, kuid siin kompenseeritakse vedajale piletitulu langus riigipoolse toetuse suurendamisega, kommertsvedudel peab vedaja majandama vaid piletimüügist laekuva tuluga," lisas ta.

Senise süsteemi puudusena toodi Tatteri sõnul välja põhimõte, et kui ühel liinil teenindas kaks vedajat, siis kolmandale taotlejale reeglina luba ei väljastatud. Samas lõi nimetatud põhimõte eeldused liiniluba omavate vedajate majanduslikuks stabiilsuseks neid liine ja reisijaid teenindada.

"Uue seaduse kohaselt võib aga ühel väljumisel olla lihtsustatult piiramatu arv vedajaid, tingimusel et nende teenuste kvaliteet kogumis on samaväärne või parem," ütles Tatter. "See aga tähendas tihedamat konkurentsi just tulusamatele väljumistele, mille arvel sai vedaja seni teenindada ka väiksema nõudlusega jätkusuundi. Kui aga põhiliini osalt tulu langes, siis kadus ka vedajal majanduslik motivatsioon jätkuliinina toiminud väljumist edasi teenindada," lisas ta.

Eelkirjeldatud mõju oli Tatteri kinnitusel kõigile turuosalisetele ja otsustajatele väga hästi teada, kuid domineeris üldine avatud turu loogikast kantud lahenduse soov. "Ka peale seaduse jõustumist kritiseeris seda teravalt endiselt nt konkurentsiamet, et see oleks pidanud turu "täielikult avama", millega aga kõnealused negatiivsed mõjud veelgi võimenduksid," sõnas Tatter.

Bussifirma Taisto Liinid sulges alates tuleva esmaspäevast seoses majandusliku mittetasuvusega Tallinna–Antsla bussiliini, mille tõttu oleks Antsla kaotanud lisaks Tallinnale ühenduse ka Tartuga, mis toimib siiski esialgu 17. detsembrini. Liini sulgemise põhjusena nimetas Taisto Liinid aastal 2015 jõustunud kaugliinilubade väljastamise korda, mille tõttu väljus Taisto Liinide Antslasse suunduva bussiga samal kellaajal kell 8.30 Tallinnast Tartusse ja kell 16.30 Tartust Tallinna ka teise ettevõtte buss. Seetõttu polnud kuut maakonda läbiva bussiliini teenindamine Taisto Liinide kinnitusel enam majanduslikult teostatav.

Kaubamärgi Simple Express all tegutsev bussifirma Eesti Buss OÜ sulges alates detsembrist kolm Tallinna ja Võru vahelist kaugliini, mille ettevõte soovis esialgu sulgeda juba oktoobrist. Liinide sulgemise põhjust ettevõte üheselt nimetada ei soovinud.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Maksumaksjate liit toetab katuserahade kaotamise ettepanekut
    Maksumaksjate liit toetab Vabaühenduste liidu ettepanekut lõpetada läbipaistmatu katuseraha jagamine ning kutsub selle toetuseks allkirju andma.
  • Kümme eurot võib jätta ilma miljonitest
    Kümme eurot võib jätta ilma miljonitest Alates 1. septembrist 2017 jõustunud riigihangete seaduse kohta on leida arvukalt kirjutisi ning peetud koolitusi nii juristidele kui ettevõtjatele suunatult. Samas on muudatused nüansirohked ning saatan peitub teadupärast detailides. Seepärast toon välja mõned probleemkohad, mille kohta on tihti küsitud või mille suhtes on juba praktikas eksitud.
  • Millal osaniku hääled vaikivad…
    Millal osaniku hääled vaikivad… Väikeosanike õiguste kaitse kontekstis on viimasel ajal sageli tulnud jutuks huvide konflikti küsimus. Väga sagedane on olukord, kus ühingu enamusosanik on ka ühingu juhtkonna liige ning kontrollib seeläbi ühingu tegevust. Oma praktikast julgen öelda, et kui osanikule kuulub üle 50% osakapitalist ja ta on ka näiteks ainus juhatuse liige, siis kõnepruuk „minu firma“ on jutu sisse lihtne tulema, isegi kui ühingus on väikeosanikke.
  • Advokaadi hinnangul on meditsiinitöötaja vastutus Eestis liiga karm
    Detsembri alguses avaldatud Harju maakohtu lahend PERH-i vereülekande juhtumis näitab veel kord, et meditsiinitöötaja vastutus on Eestis liiga karm, leiab advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner, meditsiiniõigusele spetsialiseerunud advokaat Ants Nõmper.
  • Ministeeriumi hinnangul puudub vajadus ühistranspordiseadust muuta
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul puudub vajadus ühistranspordiseadust muuta ning liinilubade väljastamise metoodikat saab vajadusel ajakohastada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes